[Daff]

Kinoskäimisest ja filmide vaatamisest kõige särtsakam mälestus on jäänud Tšeboksarõ aegadest. Seal sai läbitud nn. "utšebka" ja kaks kuud teenitud ka kodumaad. Väeosas oli korralik klubi ja kinosaal. Veel oli meil seal kolmest roodust kaks roodutäit tüüpe kes olid kusagilt keskmisest aasiast kohale tiritud. Ja nendega koos sai siis kinos käidud, iga pühapäev. Vaatasime aga eranditult ühte ja sama filmi. Kultusfilmi, nimega "Diskotantsija." India film. Seda muidugi vaatajate tungival soovil. Need tungivalt soovijad olid otse loomulikult mustad.
Kui ma praegu mõne minuti mediteerin, siis ma usun, olen mõne laulu ehk võimeline sealt ettegi laulma. Kinoga aga asi veel ei piirdunud. Duubel kaks tuli kasarmus, kus need mudakid võtsid taburetid ja neid mingite löökriistede asendajana kasutades andsid sellise kontserdi, et praegu tõusevad juuksed püsti. Ma ei tea kas nende keel läks india keelega mingilmääral kokku, või olid laulud pähe kulunud, aga kogu selle jura suutsid nad suht identselt järgi "laulda". Mis oli ennekogematu "elamus."
Õnneks pääsesin selle filmi vaatamisest peagi ära. Mentovkas oli olukord kõrgel kultuurilisel tasandil ja filmid olid seal erinevalt Diskotantsijast täiesti vaadatavad. Kuigi ei saa mainimata jätta väikest aktsenti ja kallutatust propaganda suunas.