[Daff]

Ei olnud meil mingit relvastust. Kui teenistuses olime, oli kaasas raadiosaatja ja taskulamp.Vile ka muidugi. Isegi piirkonna patrulli vanem, kes autoga ringi kulges, oli relvastamata.
Ja ega "graždanka" omadel ka tavaliselt relvi polnud ligi, kui siis ainult mingis eriolukorras. See jutt kehtib linna kohta. Kui tegemist oli aga mingi kaugema piirkonnaga, siis neil olid nõuded ja tingimused teised ja seal võis olla relv ligi küll.
VAI kohta ei oska öelda, neil ehk ohvitserid olid relvaga. Komandantuuri jalgsipatrullil oli patrulli vanemal kabuur küljepeal, kas seal ka relv oli, ei tea.

Aga kui jutt juba relvastuse peale läks, siis mõne sõnaga meie arsenalist, mis meil kasutada oli.
Igal mehel oli automaat AK-74, millele lisana käis külge summuti, granaadiheitja ja öine sihik. Laos oli tagavaraks iga automaadi tarvis 2 kuulipilduja salve, mis mahutasid 45 padrunit. Siis PM (pistolet Makarova) igale tüübile.
Kaks kiivrit, üks tavaline rauast, teine plastikust koos sirmi ja nahast kraekaitsega,kaks kumminuia 65 ja 75 cm. pikad, pleksiklaasist kilp.
Kaks kuulivesti, kerge ja raske. Gaasimask otseloomulikult. Mingid pisargaasi balloonid. "Tšerjomuha 1", "2" ja "3".
See pudi-padi ei olnud meil niisama kasarmunurgas. Kogu selle kolaga oskasime suht normaalselt ringi käia. Trenni tegime kõvasti. Eriti tihti harjutasime gaasimaski kasutamist erinevates olukordades. Üks vaieldamatuid lemmiktegevusi.