[aavu]

Rongiga läbi Riia uduselt meenub. Tšernjahovskis rongilt maha ja kolonnis läbi linna. Keegi hakkas laulma, teised järgi ja siis kajas magav linn eestikeelsest laulust. Ešelonitäis võis olla mingi 800 meest. Saatjateks vist seersandid, eks need võisid keelata aga kes siis neid kuulas, kellelgi polnud veel nime ega auastet. Üles võeti kõik Kalle-Kustast ja Õllepruulijast kuni Saa vabaks. Võimas oli, nagu laulupidu. Kusagile spordisaali meid juhiti ja seal algas orjaturg. Ette astusid igasugu mundrites ja auastmetes tegelased, hüüdsid nimesid ja moodustasid omale gruppe. Lõpuks sain minagi paljude Järva-Jaani lõpetanud poistega ühele veoautole ja algas sõit Kaliningradi, seal Kutuzovski gorodokis jälle spordisaali kahekordsetele vooditele. Gorodoki söökla oli remondis ja sellest ajast on meeles, et lõuna ajal supp ei tahtnud otsa lõppeda, läks ainult vedelamaks taevast sadava paduvihma tõttu. Teine hirm oli see, et kusagil kaheksandal päeval meenus, et ma pole veel sital käinud, söön küll aga kuhu see mahub. No lõpuks lahenes see ka ilma kirurgilise sekkumiseta. Veel harjutati meid riidesse saama tuletiku ärapõlemise ajaga, rivis marssimist ja käskudele allumist. Esimese söögi ajal jäi ikka mehiselt võid üle, sest kõik võtsid nagu kodus harjunud ja oldi viisakad. Edaspidi läks kõik nahka, sest rividrill oli kõva.
Panen meie relvad ka, need mis peale automaadi olid.
Ei mäleta mitu polku diviisis oli aga kindlalt tean, et olid PTURSad (protivotankovaõi upravljajemõi raketnõi snarjad, traadi kaudu juhitav) mingi miinipildujate polk oli ka, seal siis mingid jämedamad miinipildujad, võimalik, et oli veel suurtükipolkusid. Kaks polku olid Artilleriiskaja tänaval, kus ise teenisin pärast noorteaega ja diviisi staap ka, vähemalt kaks aga võibolla kolm meie polku olid Kutuzovski gorodokis