[aavu]

Nojah, eks need ole mingid üksikud seigad. Teenida tuli ka kodumaad, minul tuli seda teha põhiliselt lipuvalves diviisi staabis ja seal pidi ikka ornungis olema ja käituma sõdurpoisile kohaselt. Eks enamus seiklusi juhtus ikka siis kui ohvitserid oma kodus magasid või kaasadega kinos olid. St puhkepäeviti. Muidu töö ajal meil konserveeriti tjagatše ringi ja muud tehnilised värgid.
Üks tõsilugu veel.
Tšehhi värgi tõttu häire korras ATS-ide käivitamine. Läheb teine päev aga pooled on veel käivitamata. Süsteem selline, et akumajast akud 3 tk peale, tjagatši katuselt paagist tosool jahutussüsteemi ja siis käima. Üks tšurka käiab õlirõhu pumbaga üles ja vajutab hetkeks starterit, lubatud oli vist ikka 15-20 sekundit aga ju ta kartis riielda saada või kartis seda starteri jõrinat. Igatahes juba kolmas-neljas kord pumpab õlirõhku ja sel hetkel katkes kapteni kannatus. Laia sammuga pani see lüheldane mees tjagatši tagant juhi juurde. Kahjuks või õnneks läks ka mootor sel hetkel käima ja sülitas kogu konserveerimiseks kasutatud õli koos tahma ja muude paremate paladega ežektorist otse kaptenile näkku. Kapten oli ühelt poolt endine ja teine näopool oli neegri käest laenatud. Nüüd otsis ta kaltsu aga kes see oma napist tgavarast ikka anda tahtis. Millegiga ta enamuse maha sai ja silma ka lahti ja kadus end harima.
Töökojas, nagu igalpool mujal, oli suitsetamine keelatud. Ainult kurilkas võis. Ükskord näen aknast, et tuleb polkovnik Miškorez, kusagile vastu suits kustu ja et tuleb au anda, siis koni bušlati tasku. Kui polkovnik läinud, tunnen ikka kõrbehaisu ja lõpuks avastan oma bušlati taskus juba paraja põlengu.
Tulest veel. Bensiinitsisterni peal istub kaksiratsa Kees ja suitsetab. Suvepäike ajab tema kõrvalt lahtisest luugist siukest aurupilve välja, et paneks kohe jooksu. Ometi ütleb ta meeldejäänud lause: näete, mis vanad teha võivad. Võibolla tuli sealt miskit muud sillerdavat auru, ei tea ja ei kontrollinud siis. No täpselt nii nagu palaval suvepäeval asfaldi kohal see fatamorgaana.