[krossifänn]

Vot selline pikem lugu siis.Proovin võimalikult lühidalt teha aga eks näis kuis õnnestub.
1991a.talv.Novosibirski oblast,linn Ob,Tolmatsvo sõjaväelennuväli.Siberi talv ikka krõbe ning vedas et remondis oleva transpordilennuki AN-12 pardal leiti lihtsamaid töid ka sõdurile.See siis esimene lähim tutvus sihukese õhulaevaga.
Mõned andmed:toodeti Nl-s aastatel 1957-1973(1248 tükki)
Tühimass 35t.,kandevõime 20t.,maks.kiirus 700km/t.
Vot selline tiivuline siis.(pilt netist)


Siin lätlasest kroonukaaslane poseerimas samat tüüpi lennukil 1991.


suvi91.Viimased pool aastat elasin täielikult lennuväljal.(kasarmusse polnd eriti asja enam) Teenistus ja elukoht siis ПСС(poiskovo-spasatelnaja slusba).Seal 24h üks lennukimeeskond saadaval kes vajaduse korral kohe valmis õhku tõusma ja kedagi otsima/päästma suunduma.Minu ülesandeks siis võimaliku häire korral igati abiks olla(näit.kasvõi redeli tirimine ja lennukimootori katete eemaldamine) samuti hoones korra hoidmine.
Seal sain siis sotti ka ohvitseride isiksustest ja need olid väga erinevad.Mõni väga ülbe ja ei pidanud sõdurit kellekski,teine samas väga sõbralik.
Üks selline sõbralik mees oli kapteniauastmes lennukikomandör Anatoli Kondratenko.Vanust vist tiba alla viiekümne aga dembel tulemas ja kuulu järgi uus töökohtki olemas tsiviillennunduses.Kord ühele rutiinsele lennule minnes kutsus ta mind lihtsalt kaasa. Mulle tuli pakkumine suure üllatusena
ja loomulikult olin"sillas".Kapten ütles vaid et "ära sellega väga kelkima hakka"
Määruste järgi poleks ta seda tohtinud teha.Seda enam et võisin olla soojas ja hermeetilises piloodikabiinis komandöri seljataga mitte sääl taga kaubaruumis kus soojal ajalgi ja sinelis olles külm ning pea valutab kiirest õhurõhu tõusust/langusest.
No sigailus vaade ikka sealt ülevalt Novosibirski linnale,Obi jõele jne.Kogu asjale andis vürtsi juurde asjaolu et tegemist sellesama lennukiga (An-12 pardanumbriga 07) mille küljes talvel isegi mõned jubinad ja kruvid paigaldatud.
Augustikuu keskel suundus seesama "semjorka" lennule Andizhan-Semipalatinsk-Novosibirsk.
Ühel hommikul oli kuulda ärevust ohvitseride seas.Infoks vaid et lennuk on teadmata kadunud.Spekuleeriti teemal "Ehk tegi hädamaandumise kusagil"? Aga ei - lõpuks tuli info et on juhtunud kõige hullem.Hukkunud oli kogu kaheksaliikmeline meeskond pluss 11 reisijat... Nende reisijate seas oli vähemalt üks ajateenija kes käis kodumaal (puhkusel ilmselt) ja kuulu järgi olevat hukkunute säilmete seast leitud ka naisterahva käsi.(ametlike dokumentide järgi poleks tohtinud naisterahvast pardal olla)
Kaptjorsik oli üks esimesi kes õnnetusest aimu sai.Mitte et talle oleks öeldud aga tegi omad järeldused sest järsku vajati kaptjorkast paarkümmend plash-palatkat,mida varem kunagi kellegile tarvis polnud.
Mingi aja pärast maandus siis teine lennuk mille pardal hukkunud või õigemini nende jäänused.Olin üks neist ajateenijaist kes selle lasti lennukilt veoautodele laadis.Laadimine sätiti pimeda peale.Enamuses olid plash-palatkad küll kinni mähitud aga üht-teist oli siiski näha ja kuskilt vahelt turritas ikka välja mõni põlenud ja moondunud inimjäse.Mõne palatka sisu oli ikka väga kerge, seega kõik mis ühest inimesest järgi jäi...
(See on kõige jubedam vaatepilt mida elu sees näind olen).
Tassimise käigus imbus minu tehnitska säärele ka miskit(inimveri ilmselt)ja see enam vee ning seebiga maha ei läind.Tühja sest tehnitskast aga lennukiga olid suuremad probleemid.Põrandat küüriti igasugu vahenditega.Meenub et lõpus sai nühitud lennukipõrandat harja ja kerossiini ehk lennukikütusega nii et läikis aga see võigas lehk jäi ikka sisse.
Mõni aeg hiljem viidi siis meid eskadrilli ajateenijaid Novosibirski sõjaväekalmistule haudu kaevama.Looduslikult llus koht, männimets ja liivane pinnas aga sellegipoolest andis kaevata.
Lennuõnnetuse põhjustest.Lennuki ekipaaž polnud selles õnnetuses süüdi vaid bardakk lennujuhtimiskeskuses.Mingil põhjusel ei suudetud lennukit piisavalt tankida Andizhanis ja seega pidi meeskond tegema öösel vahemaandumise neile tundmatule varulennuväljale Utsharal.Sealne lennujuhtimiskeskus ei jälginud lennukit radariga ja andis meeskonnale valesi juhendeid maandumiseks. Juhendati lähenema lennujaamale valest küljest ja kõrguseks lubati 600m kohas kus tegelik ohutu lennukõrgus 2310m merepinnast.Lennuk põrkus mäega 1269m kõrgusel,purunes ja süttis põlema...
Otsisin netist infot selle õnnetuse kohta ning leidsin ja oi-oi kui palju muud veel.Kui palju on tegelikult olnud Nl-is ja Venemaal lennukatastroofe,õnnetusi,kaaperdamiskatseid ja kaaperdamisi.Kui palju hukkus inimesi Afganistani sõja ajal juba õhus(allatulistatud lennukid). Kellel huvi selle teema vastu siis 10 lehekülge jubedusi aadressil:
http://forum.a.evvaul.com/index.php?topic=1023.60