[KOLLA]

Nagu ennist kirjutasin olin Saksi maal ja sain oma eriala tõttu küllalt palju liikuda ja isegi maailma näha ! Tegutsedes siiski enamuses pääste maailmas . sai kaunis koledaid episoode kogeda :
Üks esimesi oli kui naaber polgu mingi rood käis kohalikus järves suplemas ja naastes loendusel mingit poega lihtsalt ei tuvastatud . Kohalikud sõjaväe dekkarid helistasid meie roodu ja teatasid koordinaadid vastu ööd , seniks oli leitud ohvri rõivad ja tuvastatud kadumis ala . Sukeldusin samal ööl ja leidsin selle Kirgiislasest laiba täiesti juhuslikult , kui signaalköit tõmmates ta endale illuminaatorisse tirisin . Pilt veeall oli šhokeeriv ja ronisin mõõda mudast järvepõhja paanikas välja . Rahustuseks said nii mõnedki spirtofkad ja paar tundi hiljem kui a olin piisavalt rahunenud läksin uuesti otsima . Kaks päeva müttasin selles neetud mudas , kui ta lõpuks leidsin . Lõpuks avastasin , et poisid olid vaibapesusillalt peakat hüpanud ja kohalikud olid järve visanud igasugu saasta nagu jalgrattad , laste vankrid ning gaasipliidid . Vaeseke hüppas endale rauast varda pähe kinni ja jäi vetehaldjate juurde . Paanikat rõhutas ka suve perioodil olnud äikese hood , mis maalisid laipade välimusele hoopis tundmatuse piirile .
Ülejäänud laibad olid juba professionaalsuse etalon...
Kõik teised laibad , mis olid isegi , et emotsionaalselt ´rikastavamad´ ei tekitanud minus kunagi enam säherdust puhangut . I segi mõte teeb mulle valu !