[PlyVal64]

Ning üldse esimese asjana tuleb katus lumest puhastada.

Üldse esimese asjana tuleb kandekonstruktsioonid projekteerida ja ehitada nii tugevad, et lund ei pea katuselt maha lükkama.

Martti, antud ehk minu maja katuse tugevusarvutuse ja reaalse ehitamise on viinud läbi mees, kes oli oma ala absoluutne tipp Eestis ja kelle teadmistest ning oskustest asju ka reaalselt valmis ehitada üljoontes ehituse vallas rohkem teada/osata ei saagi. Mina olen oma isa tööd küll edasi arendanud, õigemini Temast pooleli jäänud tööd lõpuni viinud ja ei karda mitte ühestki kohast tugevusvaru puudumise üle. Kuid 2011 talve lume hulk oli siiski selline, et selle maja 80-aastase ajaloo jooksul tegin keset talve kogu katuse puhtaks. Mitte, et seda oleks olnud vaja teha vaid lihtalt "igaks juhuks". Milleks koormata konstruktsioone, kui seda saab vältida? Kui ikka lund on tuisanud katuse neelukohtadesse 1,5 meetrit... on peremehena targem tugevusvarusid mitte testida.
Sellise V-toe kaudu suunatakse kogu katuse (see siis raske S-kivi + lumi) koormus läbi betoonsamba maasse (ehk lõpuks läheb koormus monoliitbetoonist kessoon-keldriseinte ja selle 4-ruuduse põranda kaudu 10 000 aasta vanusesse liivapõndakusse). See oli üks viimaseid töid isal ettevalmistusena kivikatuse paigaldamiseks. Tegelikult on veel 2 lisaposti, mis omakorda jagavad koormust, üks neist läbi täis valatud vana korstna (veel ruutmeeter põhjapinda). Jne. Reaalselt peaks ideaalne konstruktsioon jagama koormused kas ühtlaselt kõigi "postide" (palkseinal siis mõtteliselt iga seina osa sarika all) vahel või suunatult läbi spetsiaalsete koormusttaluvate konstruktsiooni osade. Mina jagasin katuse koormused maakodu ehitusel ära samamoodi läbi kandva post-vaheseina ja kolme toolvärgi tugiposti. Vajumine on olnud null millimeetrit kõigis suundades, kuigi muutsin viilu suunda ja aampalgid ehk laetalad on vanal majaosal piki viilu suunda. Nätuseks selline riiul-post.

Selles on Sul muidugi õigus, et "moodsad" majad on päris tihti ehitatud kurat-teab mis kombel ja ka see, et vanad ja kergelt väsima hakkavad majad (kuskohas on veel algset konstruktsiooni nõrgestatud) võiks lihtsalt "maamehe mõistusega" üle vaadata. Tihtipeale piisab mõnest mõttega ja õigesse kohta pandud toest, et kordistada vana ja nõrgenenud konstruktsiooni tugevusvaru. Mõni diagonaal, mõni lisa koba, mõni ferm-lahendus ja ongi suurem oht hetkeks möödas.
Uute plekk-peno-pappkuutide puhul võib vabalt tekkida olukord, kus maja konstruktsioonide ehituslik kogukaal on väiksem, kui paksul märgunud lumel selle peal... ja kui kogu see värk on popneetide, kipsikruvide ja juudiplekist nurgakestega kokku pandud täiesti ajudeta "ehitusmehe" poolt, ongi käes kokku kukkumine Töö Pärnu kuut on üks ajaloo ilmekemaid näiteid aga eks sedasorti loll-õnnetusi on veel palju.