[aavu]

Pole enam meeles, mis kell toimus karauulide vahetus. Igatahes oli meil selline kord, et need, kes õhtul karauuli läksid pidid peale lõunat magama. Võimalik, et kella 14-18-ni. Siis oli mingi aeg relvade ja padrunite väljavõtmine. Padrunid olid lauatükikese sees aukudes püsti, need tuli salve sisestada ja kaks salve padrunitega vööle. Alles karauulis postile viimise eel läksid salved AKM-i külge. Kaitseriiv peale. Postilt tulles juba õues salv küljest, automaat relvahoidjasse ja tühilask. Siis olid kaks tundi üleval karauulihoones ja kui järgmine vahetus oli postilt tulnud said kivikõval laudnaril magada, peale võtsid sineli. Katlamaja ja voentorgi tšainaja asusid samas majas ja radikas oli seal tulipalav. Mõnele meeldis ja isegi mulle kui tuisust tulid. Üldiselt siiski see palavas magamine ei lasknud eriti välja puhata. Kuidas meil toitumine oli gorodoki karauulis, enam ei meenu. Severnaja Gora karauulis käisin mõned korrad ja ükskord praadisin tooreid kartuleid, siis kõik imestasid, et niimoodi ka võib teha ja veel maitsvalt. Sinna anti mingi kindel toiduvaru kaasa, ise tuli teha. Gorodokis saime toidu sööklast aga ilmselt keegi käis siis toidu järel, sest polnud mõeldav, et mee sööklas söömas oleks käinud.
Sellist norimist nagu teised siin on kohanud meil küll polnud, et pidevalt oleks meid tagant aetud ja kiusatud. Võibolla sellepärast ka, et olin batareja obslusivanija. Seal olid ju koos igat masti erialade poisid kaptjorsik, hleborez, polguvana autojuht, mina olin laohoidja, polgu kunstnik, majandusauto juht, puussepad jne. Kui me hommikusel ja õhtusel rivistusel kohal olime, siis ülejäänud aja polnud mõtet silma alla sattuda. Igal omad tegemised. Nii see eluke möödus.