23-01-2013, 23:37 PM
Kokana aega teenides nägin seda söökla elu ja olu ikka piisavalt. Narjaadi üldiselt ikka taheti tulla, sest siis sai öösiti kartulit praadida ja praekartul oli ju elu. Aga eks tööd oli seal ka ikka kõvasti. 700jale sööjale umbes kartulit koorida. Käsitsi tavaliselt, sest masin oli enamus ajast pekkis. Ka põrandaid oli piisavalt, mida pesta. Kui ikka narjaadi vastutav ohvitser tahtis oma alluvaid peetida, valati esmalt põrandale umb. 10 cm vett ja siis läks küürimiseks. See vesi tuli ju ka pärast kokku korjata. Muidugi nõudepesu oli ka veel omaette ooper. Aga praekartulite nimel oldi kõigeks valmis.
Siinkohal meenub üks juhus kus öösel staabist tormas kohale sõdur, kes teatas, et valves olev ohvitser tahab kiiresti süüa! Küpsetasime siis kartulit ja tüki lihagi. Kähku kähku kõik taldrikule ja poiss pani staabi poole jooksu. Kuid kuna samal ajal käis köögis usin põranda pesu, siis põrand oli enneolematult libe. Ja nii see käskjalg seal külje maha panigi koos oma taldrikutäie kartulitega. Aga kuna näljane ülemus ootas, siis pühiti kõik kartulid ligaselt põrandalt jälle taldrikusse ja söömaaeg võis alata. Ilmselt jäädi rahule, sest tagasi ei tuldud.
Siinkohal meenub üks juhus kus öösel staabist tormas kohale sõdur, kes teatas, et valves olev ohvitser tahab kiiresti süüa! Küpsetasime siis kartulit ja tüki lihagi. Kähku kähku kõik taldrikule ja poiss pani staabi poole jooksu. Kuid kuna samal ajal käis köögis usin põranda pesu, siis põrand oli enneolematult libe. Ja nii see käskjalg seal külje maha panigi koos oma taldrikutäie kartulitega. Aga kuna näljane ülemus ootas, siis pühiti kõik kartulid ligaselt põrandalt jälle taldrikusse ja söömaaeg võis alata. Ilmselt jäädi rahule, sest tagasi ei tuldud.