[Maccaroni]

Seoses eelmise teema, tripperi ja varem läbi käinud avalike süüdimõistmistega, kangastub mul järgmine lugu.
Mukachevo garnisoni hoz-vzvod oli nagu riik riigis, kus teenis alla kümne ajateenija ning lisaks mõned prapporid ja nooremohvitserid. Põhiliselt haldasid hunnikut ladusid, ja mõistagi käis kibe äri ja sebimine nii sõjaväelaste kui tsiviilidega. Konservid, kuivained. Need vennad võisid kasvõi vagunitäie sütt ka maha parseldada, mida juhtus samuti. Kuid lisaks kuulus sinna alla mingitsorti ogorood ja sigala ehk svinarnik, kus toimetasid paar sõdurit, keda minu silm mitte kunagi rihma ja kirsadega, ammugi mitte rivis liikumas ei näinud. Elasid seal täiesti oma elu, eriti näole ei andnud ja keegi neid väga ei kontrollinud ka.
1986, ühel kevadpäeval jäid nad aga patrullile territooriumilt väljas juuatäis peaga mingite kohalike plikadega vahele... ja sellest korraldati järgmisel päeval suurejooneline etendus tervele garnisonile. Kamandati kogu isikkoosseis, erinevad väeosad, kaugelt üle tuhande mehe platsile ja rivistati U kujuliselt nagu riviülevaatustel. Tribüüni juures oli valmis pandud mingid lauad, mis olid kaetud valge linaga. Seejärel eskortisid santsasti mehed marsi saatel kubust kohale süüalused. Ratastega kanderaamil! Rivistati nad sinnasamma laudade juurde. Forma odezdõ oli poistel tavapärane, millega neid sigala ümber nähti ja millega ka tabati - hebee, ketsid, ilma rihma ja pilotkata. Seejärel noomiti valjult, et nimetatud soldatid on nõukogude armeed räigelt häbistanud, joodikud ja litsidega liiderdajad, kes tuleks tegelikult seina äärde panna ning seejärel eemaldati ka lina laudadelt ning lagedale ilmusid roosaka vedelikuga suured klaaskannud. Järgnes avalik tripperiprofülaktika, kus süüalused desainfitseerisid kaaliumbergamanaadilahusega kogu garnisoni ees oma kulle ja kellasid. Santsasti kutid tasapisi nõristasid ja süüalused pesid hoolikalt, viimase tilgani. Muud karistust ei mäleta et oleks neile osaks saanud. Istusid kubus oma aja ära ja teenisid sigalas edasi.