[oldmoped]

Jah,olen olnud 1 aasta võrridest ja võrrivõistlustest tahtlikult eemal ja vaadanud ja kuulanud kuidas läheb. Aga kahjuks noori ei tule peale, sest meie tavalised standardklassi võrrid ei ole enam tavalised standard võrrid ja ka sellepärast ei ole uusi noori meie ridadesse juurde tulnud, sest nad on igal võistlusel viimased.

Olen olnud võrrivõidusõidust täielikult ja teadlikult eemal juba umbes 5 aastat. Isegi ei jälgi, mis seal toimub, kui kogemata kuhugile mingile lingile ei satu.
Seda konkreetselt sellepärast, et asi on muutunud.
a)Liiga esikohapärastninasverivälja spordiks
b)lasteaiaks

Kui võrrivõidusõitu sai kümnend tagasi alustatud oli tegu "vanameeste" lõbuga, kes nooruspõlve meelde tuletasid. Seda, et rajal olles inimestel adrenaliin keema läks ja esikoha pärast tõeliselt pressiti, oli loomulikult aga rõhk oli lahedal üritusel ja mõnusal seltskonnal. Ei olnud situatsioon, kus üksteise peale karjuti, et näe selle m**** masin ei vasta reeglitele ja see on teinud salaja seda ja seda. Esiteks ei olnud see oluline ja teiseks olidki igasugused kavalad tehnilised nõksud, aga rohkem aastakümnetesse ulatuvad mehaanikukogemused need, mis masinad liikuma ajasid. Noorte huvitegevuse arendamine ei olnud samuti asja eesmärgiks, päriselt rohkem vastupidi - osalejatel oli vanuse alampiir ja samuti oli paika pandud minimaalne stardikaal. Igal asjal on oma aeg ja oma koht ning kõiki asju ei pea alati ühte patta kokku panema. Samamoodi ei käi teistmelised pensionäride klubi "Härmalõng" tantsuõhtutel ja ei hakka seal esinevalt orkestrilt, teksapüksitagumikud põlveõndlas rippumas, gangamstyle nõudma.

Kahjuks läks aga teisiti.
Siis äkki läks asi moodsaks ja hakkasid osalema rahakotimehed, kellel tuttavat vägahead profimehaanikut ei olnud ja ise nagu ka ei osanud, aga uhkus ei lubanud tagumises reas olla. Nende nõudmisel tehti eraldi klass - standard, et ka nemad saaks ennast uhkena tunda. Sealt edasi hakkasidki ajaga tulema igasugused nihverdamised ja petmised, et kuidas oma tuuningut niimoodi kavalt teha, et teised aru ei saaks ja saaks sellega sõita standardis, sest tuunitud masinate klass oleks eeldanud juba väga heal tasemel sõiduoskust. Ja tuunitud masinate klass muutus samal ajal wannabepitbikeks koos kõigi sellega kaasnevate värviliste plastmassdetailide ja muude komponentidega.
Kui lisandus osalejate endi nõudmisel veel eraldi noorteklass, oligi kogu algne üritus oma mõtte kaotanud ja muutunud tavaliseks vaesemehe rahvaspordialaks ja laste tehnikaklubide ürituseks.

Nendel, kes sellele karusellile jäid, see oli nende oma valik. Järelikult peate selle kõigega leppima - ise te olete selle sinna oma tegemiste ja nõudmistega viinud.
Ajaratast tõenäoliselt tagasi keerata ei õnnestu ja tuleb lihtsalt kas korralikult viilima õppida või loobuda.

P.S. Võite mind nüüd kividega loopima hakata.