02-03-2013, 09:06 AM
Kui mootor on ette nähtud töötama petroolil,pole seal pliiga mingit pistmist-petroolisse ei ole etüülvedelikku kunagi lisatud.
Olen läbinud 1967.a ehk pliibensiini kõrgaja autol kaasaegse pliivaba bensiiniga umbes 2oo ooo kilomeetrit.Ainult üks kord sööbisid klapid pesadesse nii,et klapivahed kadusid.Tol ajal oli see bensiin,mis tekitas küünaldele imeliku punase sademe.
Kui klapid-kolvid sulavad,on tavaliselt asi liialt lahjas segus.
Lahja segu tekib sellest,et pliibensiini voolavus on palju suurem kui pliita bensiinil.See füüsikaline fakt on millegipärast enamasti tähelepanuta jäänud.
Minu praktika ütleb,et kui pliibensiini jaoks oli karburaatoris düüs nr 180,tuleb pliivaba jaoks panna nr 220-240,siis peaks mured kaduma.
Düüsi läbilaskevõime suuruse muutus on muidugi igal mootoril erinev-kes juba viitsib vanakestega jännata,peaks katsetustega hakkama saama küll.
Olen läbinud 1967.a ehk pliibensiini kõrgaja autol kaasaegse pliivaba bensiiniga umbes 2oo ooo kilomeetrit.Ainult üks kord sööbisid klapid pesadesse nii,et klapivahed kadusid.Tol ajal oli see bensiin,mis tekitas küünaldele imeliku punase sademe.
Kui klapid-kolvid sulavad,on tavaliselt asi liialt lahjas segus.
Lahja segu tekib sellest,et pliibensiini voolavus on palju suurem kui pliita bensiinil.See füüsikaline fakt on millegipärast enamasti tähelepanuta jäänud.
Minu praktika ütleb,et kui pliibensiini jaoks oli karburaatoris düüs nr 180,tuleb pliivaba jaoks panna nr 220-240,siis peaks mured kaduma.
Düüsi läbilaskevõime suuruse muutus on muidugi igal mootoril erinev-kes juba viitsib vanakestega jännata,peaks katsetustega hakkama saama küll.