12-03-2013, 16:57 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-03-2013, 17:05 PM ja muutjaks oli maitus.)
Eks pean siis arvesse võtma seda 30 + kliirensit. Tühja tööd ei ole mõtet teha muidugi, kui niipalju on selle töö jaoks vaja, siis niipalju tuleb see ka teha...
Laagri kohta ei oska veel midagi öelda, loodan, et ehk annab koomale keerata, Päris kolksu ikka ka sees ei ole, aga on silmaga aru saada, et ükski tihend sellist liikumist ei taluks. Difrilukk läheb vähemalt käsitsi hästi sisse ja hüppab ilusa klõosuga välja ka. Muud ei oska hetkel midagi öelda.
Sorgiks aga veel natuke seda hüdraulika teemat. Olen nüüd mööda venemaa saite tuulanud mis hirmus ja leidnud, et hüdrauliline jvv on täiesti tavaline asi. Aga jah tegu on alati aksiaal-kolb mootorite ja pumpadega. Tihtipeale kasutatakse ka lisapumpa eraldi selle süsteemi jaoks. Ma arvan aga, et see on suht mõtetu kui ma koos jvv-ga esilaadurit ei kasuta. Ei oskaks ette kujutada tööd kus seda tegema peaks. Pumba ma riskiks veel hammastega panna, kuna seda ei oleks keeruline asendada, aga moororit mitte. Kõigil neil süsteemidel on alati olemas ka õliradiaator ja paak ei ole kunagi kuigi suur. Kallis on see mootor küll, aga ehk õnnestub siiski kuskilt korras kastutatud saada. Kingseppadel praegusel aastaajal ka rahadega kitsas ... Mind võlub just sellise süsteemi ehituse lihtsus ja lollikindlus (nagu väidetakse, on see ikka väga kaua hooldevaba). Samuti ei tule hakata ehitama mehhaanilisi kaitsesidureid ja vedama kardaane ja ehitama neile pukke. Ülerõhu klapp kaitseb ilusti ülerõhu ja purunemiste eest.
Mõtlema paneb aga see, et millise mahuga h-pumpa kasutada ? Üldiselt on ju nii, et võrdse töömahuga h-pump ja h-mootor töötavad sama kiirusega, pole siis vahet kas on tegu 50 -se või 100 -se mahuga, ikkagi teevad need samapalju pöördeid, mis on suhtes põka enda mootori pööretega. Kas on aga mingi vahe mootori enda koormusele kui ta veab ringi suurema või väiksema töömahuga h-pumpa või oleneb see ainult h-mootori vastusurvest- töö raskusest ühesõnaga..? Ma ei tea kas mu küsimus on arusaadav.... Mingi loogika ju ütleb, et suuremal h-mootoril on ka suurem pöördemoment, seega ka suurem vastusurve h-pumbale ja mootorile. Samas jõuab suurema pöördemonmendiga mootor ka raskemat tööd teha. Teise loogika alusel peaks aga ülekantav jõud olema võrne, nagu pole vahet mehhaanilise ülekande puhul kardaani jämedusel. Aidake- ei saa aru- kiilub kinni .... ???
Üks asi millest mul ka täit selgust ei ole, on see, et hürovedeliku vooluhulka ja seega ka h-mootori pöördeid on lihtne reguleerida voolupiirajaga. See eeldab aga seda, et vooluhulk keeratakse väisemaks kui on h-pumba tootlikus ja siis peaks ülesurve klapp pidevalt ületoodetud õli läbi laskma. ...- millest ma siin aru ei saa..??? . Või käibki see nii ? Kui see nii lihtne on, siis tuleb teha h-pumba ülekanne mootorilt selline, et h-pumba pöörete arv oleks mootori optimaalse pööretearvu juures enam-vähem 530 +/- 15, või natuke suurem (selline pöörete arv jvv-le oli kuskil antud), rataste pöörlemiskiirust reguleeriks aga käiguga...- ja kogu moos ?
Hr v6sa, kuidas kartulivarte kõrgus oleneb vao laiusest...? Kas nii nagu metsas, et tihedamalt kasvavad puud kasvavad kõrgemaks ? Üldiselt on tõenäoline, et mu riistad ja vaovahed dikteerib rataste vahe, nii, et naabrimehele ma võib-olla teenust osutada ei saagi, seda enam et talude vahet on 1km ja teepeale ei tasu vist sellise riistaga tuiama minna .
Laagri kohta ei oska veel midagi öelda, loodan, et ehk annab koomale keerata, Päris kolksu ikka ka sees ei ole, aga on silmaga aru saada, et ükski tihend sellist liikumist ei taluks. Difrilukk läheb vähemalt käsitsi hästi sisse ja hüppab ilusa klõosuga välja ka. Muud ei oska hetkel midagi öelda.
Sorgiks aga veel natuke seda hüdraulika teemat. Olen nüüd mööda venemaa saite tuulanud mis hirmus ja leidnud, et hüdrauliline jvv on täiesti tavaline asi. Aga jah tegu on alati aksiaal-kolb mootorite ja pumpadega. Tihtipeale kasutatakse ka lisapumpa eraldi selle süsteemi jaoks. Ma arvan aga, et see on suht mõtetu kui ma koos jvv-ga esilaadurit ei kasuta. Ei oskaks ette kujutada tööd kus seda tegema peaks. Pumba ma riskiks veel hammastega panna, kuna seda ei oleks keeruline asendada, aga moororit mitte. Kõigil neil süsteemidel on alati olemas ka õliradiaator ja paak ei ole kunagi kuigi suur. Kallis on see mootor küll, aga ehk õnnestub siiski kuskilt korras kastutatud saada. Kingseppadel praegusel aastaajal ka rahadega kitsas ... Mind võlub just sellise süsteemi ehituse lihtsus ja lollikindlus (nagu väidetakse, on see ikka väga kaua hooldevaba). Samuti ei tule hakata ehitama mehhaanilisi kaitsesidureid ja vedama kardaane ja ehitama neile pukke. Ülerõhu klapp kaitseb ilusti ülerõhu ja purunemiste eest.
Mõtlema paneb aga see, et millise mahuga h-pumpa kasutada ? Üldiselt on ju nii, et võrdse töömahuga h-pump ja h-mootor töötavad sama kiirusega, pole siis vahet kas on tegu 50 -se või 100 -se mahuga, ikkagi teevad need samapalju pöördeid, mis on suhtes põka enda mootori pööretega. Kas on aga mingi vahe mootori enda koormusele kui ta veab ringi suurema või väiksema töömahuga h-pumpa või oleneb see ainult h-mootori vastusurvest- töö raskusest ühesõnaga..? Ma ei tea kas mu küsimus on arusaadav.... Mingi loogika ju ütleb, et suuremal h-mootoril on ka suurem pöördemoment, seega ka suurem vastusurve h-pumbale ja mootorile. Samas jõuab suurema pöördemonmendiga mootor ka raskemat tööd teha. Teise loogika alusel peaks aga ülekantav jõud olema võrne, nagu pole vahet mehhaanilise ülekande puhul kardaani jämedusel. Aidake- ei saa aru- kiilub kinni .... ???
Üks asi millest mul ka täit selgust ei ole, on see, et hürovedeliku vooluhulka ja seega ka h-mootori pöördeid on lihtne reguleerida voolupiirajaga. See eeldab aga seda, et vooluhulk keeratakse väisemaks kui on h-pumba tootlikus ja siis peaks ülesurve klapp pidevalt ületoodetud õli läbi laskma. ...- millest ma siin aru ei saa..??? . Või käibki see nii ? Kui see nii lihtne on, siis tuleb teha h-pumba ülekanne mootorilt selline, et h-pumba pöörete arv oleks mootori optimaalse pööretearvu juures enam-vähem 530 +/- 15, või natuke suurem (selline pöörete arv jvv-le oli kuskil antud), rataste pöörlemiskiirust reguleeriks aga käiguga...- ja kogu moos ?
Hr v6sa, kuidas kartulivarte kõrgus oleneb vao laiusest...? Kas nii nagu metsas, et tihedamalt kasvavad puud kasvavad kõrgemaks ? Üldiselt on tõenäoline, et mu riistad ja vaovahed dikteerib rataste vahe, nii, et naabrimehele ma võib-olla teenust osutada ei saagi, seda enam et talude vahet on 1km ja teepeale ei tasu vist sellise riistaga tuiama minna .