[v6sa]

...
Kuidas ma siit pudru hulgast nüüd leian selle, palju jõudu (hj, kW) on mul tarvis rakendada reduktori vedavale võllile, et masin täismassiga 1 tonn liiguks siledal maal ka reaalselt?
...

Mida Sa tegid füüsikatunnis, kui veeretati kehasid kaldpinnal? Lohistasid sinki mööda tooli? Või hoopis kujutasid ette kellegi muu lohistamist hoopis mujal? Mina küll vahel kujutasin...

Ideaalse keha veeretakistus on olematu. Kõval pinnal on deformeeruva õhkrehvi veeretakistus üsna väike (3-5% kaalust). Mida sügavamale vajub ratas pinnasesse (või mida väiksem on rehvis õhusurve), seda hullemaks asi läheb. Pool diameetrit tähendab veeretakistust, mis on massiga võrdne. Kuna nii sügaval olev ratas enam eriti veerda ei taha, muutub siin veeremine kas nühamiseks (vedav ratas) või lohisemiseks (veetav ratas). Suuresti sõltub ka pinnase omadustest.

Mõõtühikuks on njuuton (N), mis on meie oludes 98, 1xxxxx... g. Tegelikkuses muidugi olulist vahet ei ole ja puusalt tulistades võib võtta njuutoni sajagrammiseks küll. Seda enam, et sada grammi on üsna hästi ette kujutatav ühik...

Seega, kui Su veeretatav asi kaalub 0,981xxxx t (1 kN), siis kõval asfaldil vajad 300-500 N jõudu. Vajudes sisse kümnendiku jagu raadiusest, tõuseb takistus 15% peale ja vajad 1500+ N. Jälle, seos ei ole lineaarne ja sõltub väga palju nii rehvist kui pinnast.

Ehk ratta võllile vajad ratta raadiusega korrutatud arvu Nm. Reduktori vedavale võllile vajad ülekandearvu jagu vähem (enamasti on ülekanne aeglustav).

Ning kui tingimata tahad võimsuse ühikutes, siis korrutad nurkkiirusega läbi (radiaanides!) ja saadki kiluvatid.

Hobustele taandamise koefitsent on Sul õigesti kirjas.