[maitus]

Mõtlesin jälle oma kanaajuga, et reduktorist võiks ju tegelikult hoopiski pääseda. Seda muidugi juhul, kui mootoril oleks võimsust potensiaalselt liigutada seda masinat ka ilma reduktorita (käigukastita), seda tal aga vaevalt on, nii et väike reduktor: mingi 1:5(4) ga peaks ikkagi olema silla otsas. Suurt kiirust ei saavuta ja mootori undamist(sisuliselt esimesel käigul) ei väldi ilma kägukastita niikuinii. Sel juhul peaks pump olema kägukasti otsas- viimane aga ei ole soovitud nagu ma aru olen saanud.
Ühesõnaga... paneks kahe vooliku, selle survevooliku mis jagajast h-mootorisse läheb ja tagasivoolu vooliku vahele, kolmikutega veel ühe sama läbilaskevõimega vooliku, millel on vahel kraan. See kraan tuleks kuidagi nii paigutada, et see vedru abil ennast lahti hoiaks ja et seda saaks pedaalile surudes sulgeda. Sama pedaali külge tuleks ka gaasihoovastik. Tühikäigul voolab õli läbi surve- ja tagasivoolu voolikuid ühendava vooliku ja avatud kraani, hoides survet mõlemal pool h-mootorit ühesugusena. Kui nüüd hakata vajutama gaasipedaali, siis hakkab see samaaegselt sulgema kraani surve- ja tagasivoolu voolikute vahel ja tõstma mootori pöördeid. Nii tekib enne h-mootorit suurem surve kui tagasivoolus ja mootor hakkab pöörlema, samuti suureneb samal ajal mootori võimsus. Vahekraanil on piiraja, mis ei lase h-mootoril täit kiirust saavutada. Kõige optimaalsema vahekorra kraani ja gaasihoovastiku liikumiseks saab kätte lihtsalt katsetades muutes hoobade pikkust ja asukohta. Ma ei tea kas mu mõttekäik on arusaadav, aga minu meelest peaks see toimima ja ei hakka ka õli kuumutama. Kui muidugi selliseid "kraane" üldse olemas on mida nii kasutada saaks. Kui üks hoovastik liigutab tihtipeale kahte siibrit erinevates karburaatorites, siis miks ta ei võiks sama pedaal liigutada samaaeselt kraani ja gaasihoovastikku...?

---

Mulle tundub Tifti jutt tõepärane olevat. Kui hm ja hp töömahtude vahe on 1:10 ga , siis on see sama hea kui reduktor.