[v6sa]

Mis selle tööpöörete vahemik ja maksimaalne pöördemoment on? Kiire guugeldus neid numbreid ei paljastanud (aga ma ei ole vene netis kuigi osav ka...).

http://www.stroygidravlika.ru/?01702600000000000

Kui keegi soovib siis mul on 310.112 pass olemas, saan sisse skännida. Seal pöörded-surved kenasti kirjas.

Hm, siit ei paista peale mahtude, massi ja rõhkude midgai. Ajhaa, hind ka - 25 kilorubla. Palju väänab ja palju kannatab?

---

Panen siia väiksese kokkuvõtte mudafoorumis arenenud mõttevahetusest...
Minu küsimus oli:
Kui tahta kõik neli mootorit panna pöörlema täpselt vajaliku kiirusega ka pööretel (ei nühamist, ei libisemist), siis millise vidinaga seda tehakse? Mis sellise vidina umbkaudne hind olla võiks?

Selleks tuleb ju kõigi nelja mootori vooluhulki sujuvalt ja pidevalt muuta vastavalt pöörderaadiuse määratud veeretee pikkusele...

Vastus:
Rataste kiiruste muutmine, individuaalselt, eeldab autonoomset süsteemi, igale rattale. Niikaua kui raha aknast õue ei kuku, mõtet ei näe. Reaalsem oleks pump kummagi poole jaoks ja rattamootorid jadaühendusse. Kui liigendraam, on ühe poole rataste teepikkused samad ja pinnase ebatasasused kompenseeruvad mootorite siseleketega. Pumpade juhtimine tuleks aga siduda rooliga, st. raami nurk muudaks pumpade töömahtu. On tehtav mehaaniliselt ja võimalik üsna täpselt häälestada. See võiks ideaalilähedane skeem olla. Kahte hüdromootorit sünkroonselt vedama saada on veidi keeruline. Lihtsam on jadaühendus aga ahelas teine mootor annab veojõu alles peale esimese mootori kiiruse tõusu ( nt. kui tagaratas saab õli esimesena, veab see masinat edasi ja esiratas veereb vabalt kuni tagaratta läbilibisemiseni, seejärel tõuseb rõhk esiratta mootori sisendis ja esiratas hakkab reaalselt vedama). Võimalik kiiruste erinevus sõltub mootorite tihedusest e. siseleketest. Keerulisem lahendus on sünkroniseeriv mootoripaar ahelasse siduda, st. kaks, võllidega ühendatud, hüdromootorit (pumpa) mootorite ette ühendada aga sellega on probleeme, mis ei tasu praktikas ära.
Sai hiljuti koostatud kahesuunaline hüdrostaat (otsejuhtimisega pump 16ccpr, mootor 28ccpr, 300bar) ja töötab hästi, ülekandevõimsus kuni 32kW. Komponentide hind ca. 2K. Süsteem oleks aiatehnikale igati sobiv aga kas hind õigustab? Kui kasutada eraldi mootoreid ratastele, suureneb viimane number veelgi, sellepärast soovitakski mehaanilist momendijagamist, rataste vahel.
PS. Murutraktorite kasutatakse ka, odavamat, "radiaalkuultehnoloogiat". Aksiaalkolbkomponendid on kallimad, suurema resursiga ja parema kasuteguriga aga samas kättesaadavamad (murutraktorite jupid originaalvaruosana ja sellest ka kõrgem hind odavama asja eest).

Küsimus:
See jadaühendus töötab tegelikult ju iseenesest iseblokeeruva difrina - kui sama silla rataste veomootorid panna jadasse, siis esimene mootor on peamine vedaja ja selle tühjalüües hakkab vedama pidavamal pinnal olev mootor.

Kasutan juhust ja küsin sedasi: kui hüdromootori võllilt küsitakse 100 Nm@250 rpm, siis kuidas läheneda?

Võtta mõni 50 Nm HM ja lasta läbi reduktori? Või on talutavas hinnakalassis ka säärase võimekusega HM?

Vastus:
Ei ole just keeruline lähteülesanne. Guugeldamine aitab, nt. http://www.sauer-danfoss.com/stellent/gr...0l0439.pdf Seaduspära töömahu, rõhu, õli hulga ja väljundparameetrite vahel on üsna sarnane kõigil hüdromootoritel. Erinevused tulevad erinevatest kasuteguritest, -max. rõhkudest ja -max. kiirustest.Veidi erinevad ka stardimomendid. 100Nm on otse ratta vedamiseks ilmselt vähe, suures plaanis peaks ühe ratta veojõud, rehvi pinnal, ületama poolt masina massi.
Jadamootorid, ühel teljel, annavad veidi ebameeldiva efekti- kõval pinnal veab reaalselt 1 ratas. Selle PEAKS saama kompenseerida I mootorist möödaviiguga, läbi reguleeritava drosseli. Tagurpidikäigul annab see aga vastupidise efekti, seega drosselid peaksid olema mõlemal mootoril ja vastpidisel suunal sulguvad.
PS: ca. 100ccpr, orbitaalmootor täiesti olemas (saadaval) ja Vallo leiab ehk identse paarilise ka. Häst laias plaanis annab 1 Nm iga bar kohta ja 10rpm iga l/min kohta.