29-03-2013, 20:45 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-03-2013, 20:58 PM ja muutjaks oli karlarnold.)
(29-03-2013, 17:44 PM)Mossemees Kirjutas: Olgem ausad, nõukaajal oli tavalisel inimesel tunduvalt lihtsam väikest äri ajada, tohutut bürokraatiat ja euronõudeid tol ajal risti-põiki jalus polnud. Minul näiteks vanaisa kasvatas kurke ja hapendas neid, siis laaditi tünnid autole (ma ei teagi, kuidas ja kust see veomasin välja aeti, aga kusagilt see igatahes saadi) ja viidi Leningradi turule.See ei ole tänase inimese jaoks lihtsalt hoomatav, kui palju pidi see vanaisa sahkerdama. „Veoauto kurkide jaoks Leningradi“ tähendas, et mitu inimest pidid erinevaid pabereid võltsima, kõik nad tahtsid vastutasuks mitte kindlat tasu vaid „sobilikku kingitust“ ja ikka jäi risk, et mingi suva postimiilits näeb skeemi läbi või jäi „mõni vajalik isik määrimata“… Veoautot eraisik üldse omada ei tohtinud ja vanaisal pidi ilmselt olema kusagil mingi fiktiivne töökoht. See, et need kurgid kaubaks läksid, oli süsteemi tekitatud defitsiidi tulemus ja pool Pärnu- ning Jõgevamaad käis seal müümas veel 80-ndatel.
(29-03-2013, 18:10 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Hakkame peale kasvõi uue peldiku augu kaevamisest.Mäletan, kuidas 30 aastat tagasi isa üritas suvilakrundil määrata mõistlikku kohta kaevu jaoks - et saaks kõikide naabrite peldikutest maksimaalsele kaugusele. Ja ikka jäi võimalus, et keegi puistab oma kardulatele ülikoguse (odavat!) väetist või sebib teine soodsalt koorma sõnnikut ning hüvasti joogivesi...
Loomulikult on iga luba ahistamine ja bürokraatia, aga mingist asustustihedusest alates anarhia enam kahjuks ei toimi.