[Jansa]

Huvitav et mõned veel kolhoosikorda ja nõukaaega kiidavad ja tagasi igatsevad........ega siis polegi ju mingit mõtet priiusel

Kes nüüd seda nõukaaega niiväga ikka taga igatseb, aga ei maksa unustada, mida loodeti 1991. aastal ja millest annavad tunnistust vanarauaplatsidele jõudvad roostes ja sammaldunud veoautod, traktorid ja põllutööriistad. Rahvas TAHTIS olla ettevõtlik, jätkata sealt, kus 1940. aastal pooleli jäi, aga kõik need püüdlused nulliti vahepeal kiiresti parteipiletit vahetanud nomenklatuuri poolt lihtsalt julmalt ära. Väiketalupidamine muutus sissetulekuallikaks olemise asemel vägagi kulukaks hobiks.

Vaat sellga olen küll nõus,et talupidajatele tehti julmalt ära. Tehti just nii,et muuta maaelu võimatuks. Asi kestab siiamaani ja ega vist ennem ei lõpe,kui viimane maatükk väljamaale maha parseldatud. Lõpuks anname vabatahtlikult kõik ära,sest muud üle ei jää.... Miks muidu kõik vehkat teevad ja maakohad tühjaks jäävad. Ega nüüd ennem paremaks ei lähe,kui ladvas aru saadakse,et all juba saag sees.....kui siiski......

Kust lõpeb teadmine, sealt algab usk. Mina jälle usun, et 1991 elasime mingis Pätsuaja-uimas, mida võimendasid Svensoni kirjeldatud vanaema mälestused. Reaalsus kujunes selliseks, et muu Euroopa põllumajandus oli 50 aastat teist teed läinud ja ühelehmataludel polnud lootustki.
Mul on maamaja kolkakülas, mis mõisaajal oli suur, I vabariigi ajal oli suur, vene ajal kah nagu kolhoos toimetas ja praegu elab seal 1 mutt.
Samas on põllud vähemalt samas mahus haritud kui vene ajal. Majandatakse lihtsalt niivõrd palju efektiivsemalt ja väiketalu mõistes tohutuid pindasid.
Lisaks minule on sinnakanti mahajäetud talukohti veel 2 linnaperet ostnud, suvitamiseks. Mul isiklikult ei ole midagi selle vastu, kui tihedam asustus nende 'tõmbekeskuste' ümber koondub ja 'maa' jääb vähestele põlluharijatele, metsakasvatajatele ja puhkajatele.