[aavu]

Neid tähtpäevi on saanud liiga palju. Võibolla sellest, et end täis juua nagu vanadel eestlastel kombeks. Võibolla muul põhjusel. Imelik, et ettepanekud ei tulegi poe nuka tagant peedivendade käest, vaid ikka haritud ja muidu vikside inimeste suust. Tahame vist väga sarnaneda mikidemaale, ka pühade rohkusega.
Ma ei kurda selle valitsuse üle, sest katulikoori lubasin balti ketis ka mina süüa. Ometi hindasin toona olukorda peaaegu õigesti, et toimub kihistumine, tekivad paadialused ja ülirikkad. Samuti, et iial enam pole toit ja korteriüür nii odavad kui vene ajal. Ometi olin tüdinud vene võimust eestis ja joodikute pilpa peal kandmisest. Need joodik-paadialused on tänaseks enamus manala teed läinud, uus põlvkond on peale kasvanud, kellelt eluase välja petetud või tööturul alla vandunud.
Minu hinnang praegusele riigile oleks, et kui taastuks au. Kasvõi niipalju, et ei petetaks äripartnerit, oma ema või kasvõi maksuametit. Ülejäänu oleks siis parandatav riigikogu seadustega.
Hästi ma sellesse ei usu, sest väga palju on seadusest möödahiilimist. Kasvõi salasigarettidega, kütuseaktsiisiga, kindlustuspettustega, tööandja tagant varastamisega jne.
Üks seik tuli meelde. Keegi bussijuht oli soomes mõni aeg tööl olnud kohe EV alguses. Tuli eestisse ja ütles, et äärepealt pääses terve nahaga. Ta oli esitanud sealsele kollegile küsimuse, et palju siis õhtuks raha oma taskusse tiksub? Loodan, et mõne põlvkonna pärast, kui meie nõukogudeaegne põlvkond on ammu mulla all, jõub eesti ka nii kaugele, et poleks vaja varastada ja röövida. Ehk saab see rüütliau võidule varem, nagu ennustas 2023 aastaks üks maalehe ennustaja.