[Maccaroni]

Pontu6 ja ta auto küljest ärakukkuvate agregaatidega seoses meenub mulle mu vana hea noorpõlvesõber Ivar ja tema Opel Manta, millega sai 90-ndate alguses ringi seigeldud. Seiklused tähendavad tavaliselt seda, et midagi juhtub...
Selle Manta üks paljudest puudustest oli rattakinnitusmutrid. Või poldid. Täpselt ei mäleta, olid nad üle keeratud või mis kamm nendega oli, aga igatahes oli neid puudu ja needki, mis alles olid, ei püsinud 100% kinni.
Tulime siis ükskord vastu hommikut mingilt suviselt ürituselt, sõitsime mööda Laagna teed e. Lasnamäe kanalit, kui äkki möödus meist vasakult paraja vauhtiga üksik autoratas. No meil polnud väga kahtlust, NO MIS RATAS SEE NÜÜD ON (meie oma muidugi), kuid jäime mõlemad lolli näoga järgi vaatama, kuidas see uljalt kahe rea vahel võimsate hüpetega öhe kadus. Ivar oli üllatusest hoo maha võtnud ning seetõttu ei vajunud auto saba esimese hooga vastu maad, kuid seisma jäime siiski paraja krigina ja kolina saatel. Ega midagi, jalutasime siis rattale järgi, pool kilti vähemalt. Veeretasime ta tagasi ning võtsime aga teistelt ratastelt paar polti jälle vähemaks, et selle kuidagi kinni saaks ja saime õnnelikult koju.