[Raudpats]

Ma ei mäleta, enam, võibolla olen selle jutu juba mõnes teises teemas kirja pannud, aga lugu järgmine. Umbes 20 aastat tagasi olin ühes metsafirmas tööl autojuhina. Põhiliselt ühe korraliku masina peal, aga kui oli vaja kusagilt pärapõrgust kraam kätte saada, siis sõitsin poolhaakega Uraliga. See oli paras risu. Sõidu ajal kõik asjad vibreerisid, kolisesid ja mürisesid. Koormaga vedada ei jaksanud kohe kuidagi. Seiklesin siis enne lõunat mingi metsasihi peal ja avastasin, et esimene ratas kahtlaselt tühjavõitu. Lasin kompressoriga õhku juurde (Automaatne kummipumpamine oli muidugi tuksis) ja sõitsin lõunale. Jätsin auto töökoja õue ja üks nõgi hakkas ratast vahetama. Tulin lõunalt tagasi ja vaatasin , et kõik on korras, teine ratas all ja töömees kadunud. Istusin autosse ja läksin järgmisele reisile. Sedapuhku oli vaja ühel muldvanal mammil erametsast küttepuud maja juurde saada. Metsast majani oli ehk 400 meetrit. Mammi tuli üle põllu mulle järgi, vaatama, et ma ikka korralikult tööd teeks. Laadisin siis Fiskarsiga ja mammi pidevalt sebis ümber auto ja küttepuude virna. No ei saand mina aru, ise nii vana ja käib kepiga, vaevu liigub. Aga kuhu ma tõstuki keeran , seal juba mammi ees. Sain siis koorma peale ja ronisin mastist alla. Mammi kohe ligi ja räägib:" Kuule poja, ma ei tea se´st asjast midagi, aga ma arvan , et Sul esiratta mutrid täitsa lahti. Niimoodi Sa kaotad selle ratta küll varsti ära. Ma juba maja juures vaatasin, et ega Sa sellega metsa küll ei jõua."
No ja täpselt nii oligi. Tegin küll tarka nägu ja ütlesin mammile , et kõik on kõige paremas korras. Mammi läks minema ja mina hakkasin mutreid kinni keerama. No tõesti täitsa lahti olid. Ilmselt siis oli ka lukksepal vaja lõunale minna ja nii need mutrid pingutamata jäidki.