[zazik]

tere
leidsin maal ringi sõites korraliku present katusega isendi millest omanik on nõus loobuma nii et küsiks palju on eesti alles vanu present katusega isendeid? ja kas sellele on juppe saada?

Eestis leiduvaid korralikke eksemplare võib ilmselt näppude peal üles lugeda. Mootorid on neil pärit mootorratastelt (3-rattalisel 125cm2, 4-rattalisel IŽ 350cm2) ja nende juppe peaks ikka leiduma. Samas kereplekke ja igasugu spetsiifilisi jubinaid pead ilmselt mööda kogu endist N. Liitu tikutulega taga otsima. Õigupoolest ei tohiks selliseid autosidki leiduda, sest nood kuulusid ju omal ajal riigile. Invaliidile anti sõiduk kümneks aastaks kasutada, peale seda oli ette nähtud see utiili saata ja vajadusel uus asemele anda. Aga mõnikord juhtus nii, et invaliid suri vahepeal ära, auto jäi kuhugi vedelema, keegi huvi ka selle vastu tunda ei viitsinud ja nii ongi üksikud tänaseni säilinud.

oligi nii? mul justkui meelde jäänud ,et see värk kehtis kõigi autode kohta ,mis erakätes. siis see osa jutust, et auto oli nagu sinu raha eest ostetud ,aga kuidagi ikka riigi oma ja sulle kasutamiseks usaldatud.

Ei nii hull asi ikka polnud. Eraauto oli ikka eraauto. Sõja korral oleks ilmselt rekvireeritud, aga muidu oli ikka eraomandis.
Invakad polnud eraautod, need olidki antud invaliididele tasuta kasutamiseks.

Asutuste autodega oli küll mingi eripärane lugu, vanemad-targemad võivad vast pajatada "kohustuslikest koormatest" ja muust sellisest. Ehk siis tühjadele veoautodele kiputi RAI-punktidest koormaid peale sokutama.