29-04-2013, 17:26 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-04-2013, 17:29 PM ja muutjaks oli valdo.)
(29-04-2013, 17:13 PM)olevtoom Kirjutas: 1. Ma ei näe neil piltidel ühtki kardaanliigendit. Kas seetõttu tuleks korrektses tehnikakeeles seda ajamit nimetada hammasratasajamiks? (See, kuidas seda kõnekeeles kutsutakse, on iseasi. Räägitakse ju pidevalt ka "K750 difrist" vmt.).
Liigendeid pole loomulikult - neid pole vaja, sest otspunktid üksteise suhtes ei liigu. Aga nii kutsuti rattaid juba 20. sajandi alguses. Kardaanvõll on ju olemas.
(29-04-2013, 17:13 PM)olevtoom Kirjutas: 2. Kas vabajooks ja pidurid on lahendatud samasuguse rummuga nagu ketiga rattal?
Jah. Taga on tavaline Dürkopi rumm ketaspiduritega (vabajooks Torpedolt "laenatud" 5 rulliga, nagu Dürkoppidel ikka). Ainult et rullisüdamik on valmistatud hammasrattaga ühes tükis ning rattatelg "väikese" koonusega ühes tükis ning käib raami sisse jämedat otsapidi umbes sarnase keermega, nagu pedaalid väntade sisse.
Kui need kaks eripärast kaks detaili olemas, siis ülejäänud detailid saab sobitada tavalise Torpedo vabajooksust. Siin küll Dürkopp'i vabajooksust (aga siduriosa on neil identne).
Ratta monteerimiseks käib muide kahvi vasak haru poltidega maha - paned ratta külge ja siis teise haru peale.
(29-04-2013, 17:13 PM)olevtoom Kirjutas: Ja päris huvitav oleks, kui keegi mehaanikas end koduselt tundev inimene hindaks, kus on hõõrdekaod suuremad, kas sellises või tavapärases kettülekandes.
Seda on kunagi varem juba arvutatud. Hõõrdekaod on suuremad kui kettülekandel. See oli üheks põhjuseks, miks konstrukltsioon ei masslevinud.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembris avatud L,P 11-18