[taavi]

ei tahaks küll indu maha võtta, aga kas eesti pole mitte külm maa, kus on mõnikord aastast libe, asustustihedus on suur ja üleüldse oleme euroliidus, kus on rangelt paika pandud kõik kindlustamise ja ülevaatluse asjad. Minule meeldib eesti süsteem rohkem, kuna siis võib enamvähem kindlat arvata, et autod ei reosta õhku. Nagu ma aru saan, siis austraalias keegi heitgaase regulaarselt ei kontrolli?

JA kui mossemehe pikkadest ja liigendamatutest monoloogidest võis välja lugeda, siis austraalias:
a) sõlmid endale kindlustuse
b) sõlmid kannatajale kindlustuse
c) maksad automaksu
d) käid aegajalt oma rahuks autot kontrollimas ülevaatlusel.

eestis hetkel on:
a) kohustuslik liikluskindlustus
b) kohustuslik ülevaatlus

Kui eestlasele öelda, et nüüd ta enam ei pea kohustuslikult maksma asjade eest ja kõik on vabatahtlik, siis esitan suure ringi küsimuse - mis siis juhtub?

Oma kogemustest julgeks öelda, et siis 10% kindlustab ennast, ülejäänud lasevad ilma ringi. PAugud tekivad, kohtuveskid jahvatavad ja kannatanud saavad aastate pärast, kui siiski, oma kahjutasu kätte. See on eestis toimiv praktika. Kui vargapoiss, kelle arvel pole ei raha ega kinnisvara, varastab sul toa tühjaks, realiseerib kraami, siis kohus määrab vargapoisile jõukohase summa tagasimaksmiseks (vt ntks A. Viioli saagat). Sõbral oli juhus, et tehti kümmekond aastat tagasi üürikorter tühjaks, kahju sõbrale umbes 5000 eek. Varas saadi kätte, asju mitte. Vargale määrati karistuseks iga kuu 100kr tagasimaksmiseks. PAnkrott pole ka mingi näitaja, kuna raha ikka kätte ei saa kannatanu, kuna talle pole pankrotist kasu.