[Wiki432]

Vabandan eespool olnud desinformatsiooni pärast. Kui ikka viitsida natukenegi kirjandust sirvida, on asjad sedamoodi, et T40 tsentrifuug on täisvoolu tüüpi ja õliradiaatorist läheb läbi kogu õli, mis suundub süsteemi. Mingit jahutatud õli karterisse otse laskmist ei ole. Unustage kõik ära, mis ma ennist siin väitsin. Täisvoolu tsentrifuug tähendab seda, et kogu süsteemi surutav õli läbib ennem tsentrifuugi. Erinevalt umbtsentrifuugist, milles puhastatud õli õli väljub tavaliselt ainult reaktiivdüüsidest ja valgub karterisse tagasi (Selline on näiteks ka Scanial). Täisvoolutsentrifuuge kasutati nõukogude tehnikal ka eestrindlikul KAMAZ´il.

Pappfiltrist turbo ees. Pagan teab, miks see nii lahendatud on. Turbo on lihtsalt väga õrn detail, järsku lihtsalt kindlustamaks, et päris-päris kindlasti ei satuks sinna mingit soditükikestki.

Isiklikult ei usu sel süsteemil miskit nii viga olevat, et saaks võrrelda erinevate filtritüüpidega mootorite eluea erinevust. Et pappfiltriga mootor kestaks kauem/või vähem, kui tsentrifuugiga. Kui teoreetiliselt nad elueas võistlema panna, siis sureb tõenäoliselt ennem ära mootor, millel on hooletum peremees.
Veel natuke tsentrifuugi kaitseks. Hooldusel lahti võetu tsentrifuugi (Scanial iga kolmas õlivahetus, st. u 45000 km, traktoritel suvaliselt) on alati rõõm kraapida seinalt maha peaaegu sentimeeter musta kõva ollust. Lahtilõigatud pappfiltritest ei ole mina peale läbiligunenud papi minagi avastanud. Jah, ma tean, et mustus peaks kinni jääma papi pooridesse, mitte pinnale, aga sentimeetrit papi sisse ei peida kuidagi. Papi pindala on muidugi suurem, aga jääb mulje, et tsentrifuug saaks justkui rohkem sodi õlist kätte.