[mlsluik]

Elust ja olust turbarabas...

Töö turbarabas võib olla küll kohati raske ja väsitav, kuid hea seltskond korvab kõik puudused.
Meenutusi sellest ajast, kui ise rabas toimetasin.

Varahommikune vaatepilt rabale on jalustrabav, kui mitte öelda, et lausa idülliline. See kõik muutus, kui tööle saabus kogumisbrigaad...

Sõit rappa toimus tavaliselt veduriga, brigaad korjati peale ja "action" võis alata. Üldiselt meeldis mulle veduri taga reelingul istuda sõiduajal, sest "salong" oli hommikuti suitsust paks ja õhus oli tunda tihtipeale ohtralt alkoholi. Räägiti, et pohmakaga on rabas lausa lust kõndida - pea ei põru... Selliste meestega võiks olümpiale minna.
Sõit rappa kulges tavaliselt sündmustevaeselt, vahest harva läks vedur külili või sõitis rööbastelt maha.
Muljetati öisetest juhtumitest ja aeti niisama möla. Ise käisin peamiselt russiga rappa tööle, siis ei pidanud kellegi järel õhtul ootama ja hommikul sai varem alustada.

Kogujaid veeti sel ajal Dt 75-ga, hommikuti oli näha, millise masina peal keegi töötas. Kel vähegi nuppu oli, sai pilli esimesest tõmbest tuksuma, mõni tumba kiskus lõunani kutsikat käima. Saateks "joptv...matid" ja "lendavad magneetod"...

Pööramine toimus omas tempos, hommikul sai russil paak täis tangitud ja siis lõunani lastud, peale lõunat uuesti paak silmini ning sellega vedas õhtu hiliste tundideni välja. Lõuna oli kiire ja võileiva sõid sõites lõpuni. Vähe lahedam elu oli õhtuti, kui kogujate järel platse üle käisin pööramas. Siis sai vahest silmagi kinni lasta. Päev lõppes siis, kui kaste maha tuli.


Tuulevaikse ilmaga oli rabakohal õhtuti tume pilv, traktorite heitgaasid segatuna turbatolmuga. See hõljus veel pikalt peale tööpäev lõppu, meenutamaks rasket päeva turbarabas.

Kogujate peal töötanud mehed said palka tükitöö aluselt, seega masinatele anti sellajal korralikult valu. Torust keerati ikka must pikalt välja, eriti popid olid CK-5 pealt võetud turbomootorid. Nendega sai 5nda käigu asemel 7ndaga lasta, raha tuli ojadena. Kütust läks päevase paagitäie asemel 2paagitäit...

Mootori vahetus DT võttis aega umbes pool päeva, paar korda kuus tuli ikka seda ette. Eriti kogujatel. Need masinad, mis tunnitööd tegid, kestsid aastaid, kui mitte kümneid aastaid.

Russiga sõitsin päevajooksul maha 120-160km, vahest rohkem, vahest vähem.

Hea ja rahulik töö oli aunatajal, vaikselt nokitsesid oma auna kallal ja kiiret polnud kuhugi. Aunatajal oli raamiküljes tööriistakapp, mille sisu meenutas rohkem baarikappi... See oli selline vaikne töö, kus võis endale natuke "kosutust" lubada. Kogujate peal oli asi vähe teine, sõita tuli palju ja pidevalt olukorraga kursis olla, "kosutust" lubada ei tohtinud.. See aga kedagi ei takistanud ja humalavett kallati kerisele ohtralt. Õhtupoolikul hakkasid juhtuma kõiksugu "situatsioonid", töö produktiivsus langes märgatavalt, kui välja võeti kangemad karastusjoogid...

Kui töö enam üldse ei sujunud, siis nenditi fakti, et hommik on õhtust targem, ja mindi kodupoole. Täitsa huvitav oli kogu seda tsirkust kõrvalt vaadata. Aga töö oli alati tehtud ja rekordkogused sai sel aastal rabast välja veetud. Seniajani pole suudetud neid koguseid üle lüüa, isegi mitte moodsate valtrate ega tänapäevaste kogujatega.

Olid ikka ajad...