[Basilio]

Ega kondid lõpmatuseni käi, eriti hiinakad. Mõni läheb vaikselt, mõni pauguga. Veneaegsed elektrolüütkondekad olid ohtlikumad, kestad lendasid minema nagu püssikuulid. Vahel jooksid kestad vastu lage või seina lömmi. Laual oli paks läbitungimatu suitsupilv ja kõik kohad õlist paberipudi täis, mis oli nagu hiirte näritud. Plaadile jäi maha vaid "känd".
Kaasaegsed lääne kondekad lähevad reeglina otsast lõhki, lasevad korra pussu ja kogu moos. Pauku teevad harva. Siis peab olema kõrge pinge ja totaalne lühis. Gaase tekib nii palju ja nii ruttu, et need ei jõua loomulikul teel väljuda ning löövad kesta pauguga lõhki.