[Tom]

Ma usun miskipärast, et ma pole ainus selline, kes ei oska oma autoga (enam) ühegi remondimehe juurde pöörduda. Mulle tundub, et minu Gaz69 on justkui ära manatud – olen otsinud ja leidnud juba päris mitu autoremondiga tegelevat, õiges vanuses(!) (nõuka-ajal autoremondiga tegelenud) meest, kes justkui peaks üliõiged inimesed, kelle poole 67.-aasta Gaz69'ga pöörduda. Kõik nad ongi töö vastu võtnud ning IGAL korral avastan ma ennast samast olukorrast – kõigepealt remondimehe poolt päevi kestev vaikus, siis – peale kohale minekut – avastan, et minu auto on lükatud kusagile garaaži taha/seina äärde ning töökojas sees kõikvõimalikud oopelid ja matsdad (igal korral uued ja erinevad autod). MIS täpselt tingib selle, et Gaz69 on VÄHEM tõsiseltvõetavam liikur kui suvaline tojoota, vot sellest ma aru pole saanud! Peaks olema tegemist ju ülilihtsa ning ilma igasugu elektroonikata sõidukiga, lisaks ülihea ligipääsuga kõikidele atribuutidele... Ma ise kaldun arvama, et ehk on neil meestel nõukogude-ajast vene tehnika remontimisest mingine varjatud hingeline trauma saadud, mida nad ise ei tunnista (sest keegi ei ole ütelnud, et: "Kuule, ma ei taha vene autodega tegeleda!" – See oleks 100% aus vastus ning asi oleks selge, praegu aga... )

Ehk siis üleskutse – palun siia kirja panna konkreetne ja asjalik "läbi proovitud" töömees/kompanii (soovitavalt Tallinnas või selle läheduses), kes võtab ilma maha sülitamata vastu ka vene liikureid (minu puhul siis Gaz69) ning ei pea seda "teisejärguliseks" tehnikaks.
Seni sügan nõutult kukalt...
(Lgp! Ksf! Talupoega Taluja käest saan ma nüüd muidugi noomiva privaatsõnumi stiilis "Iga mees remondib oma tehnikat ikka ise!" )