[Janka]

Ahiküttest sellel maal kus viibin, kirjutasin kunagi säärased read:

Armastan seda maad ... (vist?)
Ja armastan neid külakesi, mis jäävad teele, kui sõidan vastu ööd töölt koju. Selged ja külmad on olnud need hilisõhtud. Taevas siramas miljonid tähed ja Kuu, majade akendest kumamas valgus...
Elanikud on süütanud kaminates tuled. Ninna tungib kirbet toore põlemise vingu justkui keegi teeks lõket ja sinine suits valgub tasapisi majade katuste kohal laiali.
Ei tunta siin maal keeruliste käikude-lõõridega meile teada-tuntud ahjusid.
Kamin, otse-korsten turritab taevasse, heal juhul sellel mingisugunegi kate peal, et vihm otse koldesse ei ladiseks.
Ja niimoodi on elatud sajandeid kulutades soojasaamiseks üha hinnalisemaks muutuvat tammepuud, mida siin maal ikka leidub. Kui osta ei jõuta, minnakse vargile, võetakse jõukamatelt.
Vahvad on need vanad, kööbakad onnilaadsed tammistesse raamidesse pakitud ühegi mõõduriistata ehitatud majad.
Kuid vähe on neid järele jäänud... Ajaga hääbub kõik, tavad, kombed, kultuur.
Üksikud püsivad. Neid hoitakse, neis elatakse. Vaid nii nad püsivad.
Võitjad, justkui külma ja kõleda mistraali võitjad....

http://youtu.be/KrpHRpne75k

Kui peaksin siia frangiriiki kauemaks pidama jääma...
...näiteks nii kauaks, et sebin püsiva töökoha, õpin ära kohaliku keele, soetan eluaseme ja saan kodakondsuse...,
siis kindlasti, kohe kindlasti(!) hakkaks minu tarekest kütma üks eestlasele täiesti tavaline korralik ahi, mis ei aja ealeski korstnast välja säärast otsemineku-vingu nagu siinsed kaminad seda teevad.

See on täielik öö ja päev, kui võrrelda Eestis kasutuses olevaid ja siinseid küttekollete soperdisi.
Nii, et rahu, seltsimehed, jätkake oma tegevust ahjude ehitamise alal.