18-06-2013, 17:11 PM
Tere
Mitmelt poolt on märku antud, et õigusharidusega inimene võiks selles teemas sõna võtta. Ma küll ei tea, kas ma kvalifitseerun varasemates postitustes põlastavalt nimetatud staarjuristide kategooriasse, kuid püüan siiski arutelule kaasa aidata. Mind ei ole mõtet kividega loopida. Teen küll oma tööd raha eest, aga olen ikka aeg-ajalt pannud õla alla ka vanatehnikakultuuri edendamisele nii tasuta kui ise peale makstes. Solvangutega ja lahmimise ei jõua üheski valdkonnas tulemusteni.
Lugesin eelnevad postitused läbi, aga ei saa ausalt öeldes aru, mille üle arutelu toimub. Püüan mõned põhimõtted selgitada ja olen valmis vastama konstruktiivsetele küsimustele, kuid keegi ei saa mulle panna kohustust hakata vastama anonüümsele räuskamisele. Kui keegi tahab mulle isiklikult midagi öelda, siis saab seda teha privaatselt. Eetiline oleks minu arvates ka kellelegi suhtes oma suhtumist näidates ennast tutvustada. Aga asjast.
Liikluskindlustuse esmane eesmärk on tagada kannatanute huvide kaitse. Kuigi igaüks saab tuua näiteid, kus kindlustusseltsid on kellelegi näiliselt või tegelikult liiga teinud või seaduses on regulatsioone, mis ei taga alati 100% kannatanu huvide kaitse, toimib liikluskindlustuse süsteem siiski sellel põhimõttel. Et kannatanutele kahju hüvitada, on vaja kuskilt raha saada. On võimalik korjata reserv kõigilt Eestimaa inimestelt nagu seda tehakse näiteks ravikindlustuses. Või ainult nendelt isikutelt, kes antud valdkonnas tõenäoliselt kulusid tekitavad. Mootorsõidukite tekitatud kahjude hüvitamiseks on valitud selline tee, et kahjude hüvitamiseks kogutakse kindlustusmakseid nendelt isikutelt, kes omavad mootorsõidukeid. Sest see on kogu maailmas levinud süsteem ja võimalikest alternatiividest ka õiglasem.
Miks on liikluskindlustus kohustuslik? Igal aastal toimub Eestis ca 30 000 liiklusõnnetust, juhiloa omanikke on ca 550 000 (olulised on suurusjärgud). Tegelikult satub rooli veel hulk inimesi, kellel juhtimisõigust ei olegi. Tõenäosus põhjustada LÕ on seega 1 kord ca 20 aasta jooksul. Loomulikult juhtub mõnel tihedamalt ning mõni inimene ei põhjustagi ühtegi liiklusõnnetust. Selline harv liiklusõnnetuse põhjustamise tõenäosus toob kaasa inimliku tunde, et milleks ma teen kindlustuse, kui seda nii harva läheb vaja. Tagamaks aga olukorda, et kannatanute huvid saavad kaitstud ka siis, kui süüdlane ei ole kindlustust teinud, ongi liikluskindlustus kohustuslik. Millisest allikast muul juhul kaetaks kahjud? Ebavõrdne ja mittetoimiv oleks süsteem, kus osa kannatanuid saab kahju hüvitatud, osa aga mitte. Ja jutud rusikas pihkudega hüvitise nõudmisest kuulub rahvaluule valdkonda, mis süsteemina ei toimi.
Miks ei võiks kindlustus olla inimesepõhine? Loomulikult võib, aga see tähendab, et kõik inimesed peaksid ennast kindlustama selle vastu, et äkki nad põhjustavad autoroolis LÕ. Kõigil ei ole juhtimisõigust, kõik ei istugi kunagi rooli. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas ning selle kasutamisest tingitud oht ümbritsevale on kordades suurem, kui lihtsalt niisama jalutades. Ebaõiglane oleks karistada jalgsi liikuvaid inimesi sellega. Põhjendus samasugune nagu miks nõutakse kindlustust autoomanikelt, mitte kõigilt inimestelt. Ja miks ta peaks olema kohustuslik, loe eelmisest lõigust.
Nüüd aga põhilisest - miks peab kindlustama sõidukeid, mis liikluses ei osale. Ei peagi. Nii täna kehtiv, kui kavandatav uus seadus sätestab liikluskindlustuse registripõhisena. St kindlustada tuleb ainult selline sõiduk, mis on kantud liiklusregistrisse. Liiklusregistrisse tuleb kanda üksnes sellised sõidukid, mis osalevad teeliikluses. Täna näeb seadus ette selle, et on võimalik sõlmida selline leping, kus kindlustusvõtja ei pea kindlustuskaitse eest tasuma, aga kindlustusandja peab siiski tekkinud kahju hüvitama. See on vastuolus tsiviilõiguste põhialustega, kus õigused ja kohustused peaksid printsiibis olema siiski tasakaalus. Teisisõnu tähendab tänane olukord, et kindlustusselts hüvitab kahju teiste klientide maksete arvelt ning kui hästi läheb, siis saab midagi tagasi. Kui ei, siis läheb see äriühing pankrotti või maksavad teised kliendid selle kinni oma kõrgema kindlustusmaksega.
Registripõhine on kindlustus seepärast, et registrisse mittekantud sõiduk ei või nagunii liikluses osaleda ning see on kõige lihtsam viis eristada tõenäoliselt liiklusse sattuvaid sõidukeid. Nagunii jääb võimalus, et ka registreerimata sõiduk põhjustab liiklusõnnetuse, kuid see on suhteliselt väike tõenäosus, millega arvestatakse selle äri riskide hindamisel nagunii. Sõiduk on võimalik registrist kustutada tasuta ning kaob põhjus muretseda kindlustuse pärast. Registrist kustutamisel on loomulikud teatud piirangud ning siin on märksõnaks keskkonnakaitse ning nn romudirektiiv. Kuidas tagada jäätmete keskkonnasõbralik utiliseerimine. Maal võib oma pere reovee lasta tõepoolest aia taha kraavi, aga kas sama põhimõte toimib ka Lasnamäe 9-kordses majas või plastmasstoodete tehases. Printsiibis ju tahame, et loodus oleks puhas. Ilmselgelt ei suuda üks auto ise utiliseeruda nagu inimese kehast väljunud produkt või näritud õunasüda. Mis tagab selle, et autot või muid jäätmeid ei jäeta lihtsalt keskkonda reostama. Selleks on paljukirutud jäätmekäitluse süsteem, mis kohustab kodumasinate tootjaid tasuta vastu võtma kasutatud kodumasinaid, koguma kokku tasuta patareid ja rehvid, aga ka selle, et teatud ilmselgelt tekkivate jäätmete osas tuleb kohustuslikus korras tõendada nende utiliseerimist. Olemjäätmete osas on selleks kohustuslik prügivedu (kui nagunii pean maksma, siis viskan jäätmed konteinerisse), autode puhul aga romula või metallikokkuost. Kuidas saab kodustes tingimustes utiliseerida auto? Hea küll, metalli viin metalikokkuostu, aga istmed, õlid, plastikdetailid jne. Ja mis tagab, et seda ka tegelikult tehakse.
Tulevikuplaan on senise eelnõu kohaselt selline, et kindlustusleping on igal juhul tasuline, kuid lepingu miinimumperioodi ei ole sätestatud. Kindlustusleping võib olla kestusega 1 päevast ühe aastani, kuid terve see periood tuleb maksta tasu. Kui leping lõpeb, siis 12 kuud ei pea uut lepingut tegema, kuid sõidukit liikluses kasutada ei või. Kui on möödunud 12 kuud viimase lepingu lõppemisest, siis tekib automaatne sundkindlustus sarnaselt praegusele süsteemile, kus LKF nõuab kõrgendatud kindlustusmakset lepinguta sõidukite eest. Positiivse külje pealt aga piiratakse tagasinõude rahalist suurust. Kui praegu pidi sõidukiomanik, kelle kindlustuspoliisita sõiduk põhjustas liiklusõnnetuse, hüvitama kogu tekkinud kahju ja maksma kinni käsitluskulud, siis nüüd kohaldatakse nö omavastutust 640 eurot. See ei ole küll väike summa, aga siiski väiksem kui keskmine kahjuhüvitis 1200 eurot. Rääkimata sellest, et kahju võib olla palju suurem. Jätan siinkohal käsitlemata joodikute jmt regresside piiramise, mis on suures osas põhjendamatu.
Mis siis muutub tänase vanatehnika omaniku jaoks? Tegelikult suurt midagi. Sõiduki liiklusregistrist ajutine kustutamine on tasuta, registrisse tagasikutsumine samuti. Teostatav ka läbi arvuti. Ja polegi kindlustuslepingut vaja. Tõsi ajutine registrist kustutamine on kuni 24 kuuks. Kui ei viitsi ise arvestust pidada oma tehnika üle, siis teevad seda teised, kuid kahjuks on igal teenusel hind.
Ma ei tea, kas ma sain aru täpselt, mis oli probleemiks ning kas ma suutsin anda vastuse. Olen kaugel sellest, et idealiseerida olemasolevat seadust või eelnõud, kuid regulatsioonidel on tihti laiem tähendus, kui me iseenda mätta otsast seda näha oskame.
Lugupidamisega
Indrek Sirk
indrek.sirk@mail.ee
5136991
Mitmelt poolt on märku antud, et õigusharidusega inimene võiks selles teemas sõna võtta. Ma küll ei tea, kas ma kvalifitseerun varasemates postitustes põlastavalt nimetatud staarjuristide kategooriasse, kuid püüan siiski arutelule kaasa aidata. Mind ei ole mõtet kividega loopida. Teen küll oma tööd raha eest, aga olen ikka aeg-ajalt pannud õla alla ka vanatehnikakultuuri edendamisele nii tasuta kui ise peale makstes. Solvangutega ja lahmimise ei jõua üheski valdkonnas tulemusteni.
Lugesin eelnevad postitused läbi, aga ei saa ausalt öeldes aru, mille üle arutelu toimub. Püüan mõned põhimõtted selgitada ja olen valmis vastama konstruktiivsetele küsimustele, kuid keegi ei saa mulle panna kohustust hakata vastama anonüümsele räuskamisele. Kui keegi tahab mulle isiklikult midagi öelda, siis saab seda teha privaatselt. Eetiline oleks minu arvates ka kellelegi suhtes oma suhtumist näidates ennast tutvustada. Aga asjast.
Liikluskindlustuse esmane eesmärk on tagada kannatanute huvide kaitse. Kuigi igaüks saab tuua näiteid, kus kindlustusseltsid on kellelegi näiliselt või tegelikult liiga teinud või seaduses on regulatsioone, mis ei taga alati 100% kannatanu huvide kaitse, toimib liikluskindlustuse süsteem siiski sellel põhimõttel. Et kannatanutele kahju hüvitada, on vaja kuskilt raha saada. On võimalik korjata reserv kõigilt Eestimaa inimestelt nagu seda tehakse näiteks ravikindlustuses. Või ainult nendelt isikutelt, kes antud valdkonnas tõenäoliselt kulusid tekitavad. Mootorsõidukite tekitatud kahjude hüvitamiseks on valitud selline tee, et kahjude hüvitamiseks kogutakse kindlustusmakseid nendelt isikutelt, kes omavad mootorsõidukeid. Sest see on kogu maailmas levinud süsteem ja võimalikest alternatiividest ka õiglasem.
Miks on liikluskindlustus kohustuslik? Igal aastal toimub Eestis ca 30 000 liiklusõnnetust, juhiloa omanikke on ca 550 000 (olulised on suurusjärgud). Tegelikult satub rooli veel hulk inimesi, kellel juhtimisõigust ei olegi. Tõenäosus põhjustada LÕ on seega 1 kord ca 20 aasta jooksul. Loomulikult juhtub mõnel tihedamalt ning mõni inimene ei põhjustagi ühtegi liiklusõnnetust. Selline harv liiklusõnnetuse põhjustamise tõenäosus toob kaasa inimliku tunde, et milleks ma teen kindlustuse, kui seda nii harva läheb vaja. Tagamaks aga olukorda, et kannatanute huvid saavad kaitstud ka siis, kui süüdlane ei ole kindlustust teinud, ongi liikluskindlustus kohustuslik. Millisest allikast muul juhul kaetaks kahjud? Ebavõrdne ja mittetoimiv oleks süsteem, kus osa kannatanuid saab kahju hüvitatud, osa aga mitte. Ja jutud rusikas pihkudega hüvitise nõudmisest kuulub rahvaluule valdkonda, mis süsteemina ei toimi.
Miks ei võiks kindlustus olla inimesepõhine? Loomulikult võib, aga see tähendab, et kõik inimesed peaksid ennast kindlustama selle vastu, et äkki nad põhjustavad autoroolis LÕ. Kõigil ei ole juhtimisõigust, kõik ei istugi kunagi rooli. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas ning selle kasutamisest tingitud oht ümbritsevale on kordades suurem, kui lihtsalt niisama jalutades. Ebaõiglane oleks karistada jalgsi liikuvaid inimesi sellega. Põhjendus samasugune nagu miks nõutakse kindlustust autoomanikelt, mitte kõigilt inimestelt. Ja miks ta peaks olema kohustuslik, loe eelmisest lõigust.
Nüüd aga põhilisest - miks peab kindlustama sõidukeid, mis liikluses ei osale. Ei peagi. Nii täna kehtiv, kui kavandatav uus seadus sätestab liikluskindlustuse registripõhisena. St kindlustada tuleb ainult selline sõiduk, mis on kantud liiklusregistrisse. Liiklusregistrisse tuleb kanda üksnes sellised sõidukid, mis osalevad teeliikluses. Täna näeb seadus ette selle, et on võimalik sõlmida selline leping, kus kindlustusvõtja ei pea kindlustuskaitse eest tasuma, aga kindlustusandja peab siiski tekkinud kahju hüvitama. See on vastuolus tsiviilõiguste põhialustega, kus õigused ja kohustused peaksid printsiibis olema siiski tasakaalus. Teisisõnu tähendab tänane olukord, et kindlustusselts hüvitab kahju teiste klientide maksete arvelt ning kui hästi läheb, siis saab midagi tagasi. Kui ei, siis läheb see äriühing pankrotti või maksavad teised kliendid selle kinni oma kõrgema kindlustusmaksega.
Registripõhine on kindlustus seepärast, et registrisse mittekantud sõiduk ei või nagunii liikluses osaleda ning see on kõige lihtsam viis eristada tõenäoliselt liiklusse sattuvaid sõidukeid. Nagunii jääb võimalus, et ka registreerimata sõiduk põhjustab liiklusõnnetuse, kuid see on suhteliselt väike tõenäosus, millega arvestatakse selle äri riskide hindamisel nagunii. Sõiduk on võimalik registrist kustutada tasuta ning kaob põhjus muretseda kindlustuse pärast. Registrist kustutamisel on loomulikud teatud piirangud ning siin on märksõnaks keskkonnakaitse ning nn romudirektiiv. Kuidas tagada jäätmete keskkonnasõbralik utiliseerimine. Maal võib oma pere reovee lasta tõepoolest aia taha kraavi, aga kas sama põhimõte toimib ka Lasnamäe 9-kordses majas või plastmasstoodete tehases. Printsiibis ju tahame, et loodus oleks puhas. Ilmselgelt ei suuda üks auto ise utiliseeruda nagu inimese kehast väljunud produkt või näritud õunasüda. Mis tagab selle, et autot või muid jäätmeid ei jäeta lihtsalt keskkonda reostama. Selleks on paljukirutud jäätmekäitluse süsteem, mis kohustab kodumasinate tootjaid tasuta vastu võtma kasutatud kodumasinaid, koguma kokku tasuta patareid ja rehvid, aga ka selle, et teatud ilmselgelt tekkivate jäätmete osas tuleb kohustuslikus korras tõendada nende utiliseerimist. Olemjäätmete osas on selleks kohustuslik prügivedu (kui nagunii pean maksma, siis viskan jäätmed konteinerisse), autode puhul aga romula või metallikokkuost. Kuidas saab kodustes tingimustes utiliseerida auto? Hea küll, metalli viin metalikokkuostu, aga istmed, õlid, plastikdetailid jne. Ja mis tagab, et seda ka tegelikult tehakse.
Tulevikuplaan on senise eelnõu kohaselt selline, et kindlustusleping on igal juhul tasuline, kuid lepingu miinimumperioodi ei ole sätestatud. Kindlustusleping võib olla kestusega 1 päevast ühe aastani, kuid terve see periood tuleb maksta tasu. Kui leping lõpeb, siis 12 kuud ei pea uut lepingut tegema, kuid sõidukit liikluses kasutada ei või. Kui on möödunud 12 kuud viimase lepingu lõppemisest, siis tekib automaatne sundkindlustus sarnaselt praegusele süsteemile, kus LKF nõuab kõrgendatud kindlustusmakset lepinguta sõidukite eest. Positiivse külje pealt aga piiratakse tagasinõude rahalist suurust. Kui praegu pidi sõidukiomanik, kelle kindlustuspoliisita sõiduk põhjustas liiklusõnnetuse, hüvitama kogu tekkinud kahju ja maksma kinni käsitluskulud, siis nüüd kohaldatakse nö omavastutust 640 eurot. See ei ole küll väike summa, aga siiski väiksem kui keskmine kahjuhüvitis 1200 eurot. Rääkimata sellest, et kahju võib olla palju suurem. Jätan siinkohal käsitlemata joodikute jmt regresside piiramise, mis on suures osas põhjendamatu.
Mis siis muutub tänase vanatehnika omaniku jaoks? Tegelikult suurt midagi. Sõiduki liiklusregistrist ajutine kustutamine on tasuta, registrisse tagasikutsumine samuti. Teostatav ka läbi arvuti. Ja polegi kindlustuslepingut vaja. Tõsi ajutine registrist kustutamine on kuni 24 kuuks. Kui ei viitsi ise arvestust pidada oma tehnika üle, siis teevad seda teised, kuid kahjuks on igal teenusel hind.
Ma ei tea, kas ma sain aru täpselt, mis oli probleemiks ning kas ma suutsin anda vastuse. Olen kaugel sellest, et idealiseerida olemasolevat seadust või eelnõud, kuid regulatsioonidel on tihti laiem tähendus, kui me iseenda mätta otsast seda näha oskame.
Lugupidamisega
Indrek Sirk
indrek.sirk@mail.ee
5136991