[IIIFFFAR]

Lapsemälestused Pärnumaa servalt Vaiste lahe äärest seitsme-kaheksakümnendate vahelt...
Mõni nädal enne Jaani oli onu Miidu Mart (kuulus mees, keda Pärnakad hilisemal ajal Rüütli uulitsa lõõtsamehena tundsivad) lauda ette suurte presentide pääle linnased kasuma pannud. Neid oli õhta mere äärest lehma koju ajades hää magusaks nosimiseks natuke kaasa näpata.. Valmiskasvanust siis ise keetis lõppprodukti mõned vaadid.
DT-20 põksudes vedas mere äärde kunagi põlenud saekaatri betoonpõrandale ehitusprahti ja puidurisu. Tähtsal päeval oli igal pool ka linnast tulnud külalisi. Onu Mart vedas tünnid mere äärde, nende hulgas ka diislivaadi, millega risuhunniku üle kallas...
Õhtul parajal hetkel siis kõndisime vanaemaga piduplatsi, vana palgiraudtee servas oli ühe linnaonu ilus heleroheline "Volga" seismas. Onu nime ei mäleta aga siis oli igatahes kindel, et pauku ka saab. Tol onkul nimelt oli alati raketipüstol kaasas, millega siis ilusaid värvilisi tulesid taeva saatis. Poisikesed said pärast võidu tühjasi padrunikestasi korjata.
Onu Mart istus õllevaadi otsas ja tõmbas lõõtsa, külarahvas tantsis-laulis ja kihutas õlutit näkku-makku, eks onudel oli särtsakamaid materjale ka ühes....
Lapsed said kommi ja kihutasid kadakate vahel jaaniusse korjata..

Too betoonpõrand on täna veel õrnalt aimatav, raudteeliiprid olematuks mädanend (parem ka, jalgrattal põrutas perset kangesti..) aga jaaniusse pole pärast seda enam näinud... Üks aasta käisin spetsiaalselt jaaniööl samas paigas luusimas aga ei kedagist.