[Basilio]

Mina kasutasin laste puhul nimeraamatut. Eesmärgiks oli põlised eesti või vähemalt skandinaavia päritoluga nimed. Ja mitte sellised ... hirmsad või tänapäeval napakana tunduvad ... Tõivetid ja Õnnepäevad. Või nagu Kaido Kama lastel: Kärg, Susi, Pikne, Põim ja Põvvat. Brrr!
Nimeraamatus on kõigi nimede kohta viide tüvele ja päritolule. Ja mis selgus? Vanad head eesti nimedeks peetud nimed suuremjagu piibliloost võetud või germaani päritoluga. Moonutatud kujul muidugi. Eks tõusiklikum osa talurahvast tahtsid ikke lapsele "saksemat" nime.
Iidseid eesti-liivi nimesid, mis ka tänapäeval käibel, võib sõrmedel üles lugeda. Ühe käe sõrmedel!
Lambist tulevad meelde vaid Tõnis, Asso ja Lembit. Võibolla mõni veel ja ongi kogu moos.
Aga andke minna, igaühel oma maitse.
Õudseimad nimed, mida on püütud lapsele panna olevat Rögabert ja Dildomar. Õnneks ei lasta enam iga suvalist nime panna. Nimede kohta on nüüd olemas heakskiidetud nimekiri, mida sünnitunnistust taotlema minnes vajadusel võrreldakse. Omal vastav kogemus teise lapsega, kes sai esimese Norra kuninga nimekaimuks Õnneks oli see ametniku nimekirjas olemas ja öeldi OK, paneme ära. Oleksin olnud nõus ka eestipärase variandiga(ühe tähe vahe), aga jäi siis nii.