[phyl]

Pria toetustega on selline lugu, et miks makstakse tegelikult heinamaade ja põllumaade toetust?

Põllumaade toetust makstakse tegelikult selle jaoks, et hoida toiduainete hindu all, kujuta ette kui äkitselt nisu ja rukise tonni hind tõuseb 500 euroni... Palju maksab siis leivapäts? Kõik teravilja tooted?

Sama värk on ka heinamaadega. Kujuta ette kui piima liitri hind tõuseb 5 euroni või sealiha kilo hind 20 euroni ....

Kujutan hästi ette selliseid hindu aasta pärast, .... mina küll ei imestaks . Ok , olgu nende heinamaadega kuidas on aga targa jutu järgi otsustades oled loodetavasti siiski kursis, et milleised on need toetused meil ja millised mujal riikides- miks ei maksta neid toetusi võrdsetel alustel ja miks on kasulik tuua toiduaineid sisse välismaalt, kuisjuures nende hind on meil poes tunduvalt kõrgem kui seal- isegi sama keti poodides. Tähendab meie põllumees toodabki kahjumit ja just tänu sellele et peab konkureerima doteeritud toodanguga- ja hullemaks läheb...
Selline jutt tuletab mulle meelde, et üks mees kellel elus soe koht on, ütles mulle, et eesti kliimas ei olegi mõtet põllumajandusel ja et EU -s on paremaid kohti klimaatilises mõttes kus on odavam toota ja saak suurem. Nii, et põllumehed, pange pillid kotti ja ärge mängige lolli...kes teie tõmblemist vajab kui poolas vili paremini kasvab...

Seda miks neid toetusi ei maksta võrdselt, seda ma ei tea - eks siin on ka see väike onupoja poliitika mängus. Oled olnud liiga lühikest aega liige, et oleks nii suur sõnaõigus - see on loogiline põhjus minu jaoks + meist ei olene midagi, et euro liitu kotiks meie kobisemine.

Loogiline vastus sellele lõigule, et miks on sama keti poodides meil hind kõrgem, kui näiteks poolas, siis loogika ütleb, et transport ja vahendus maksab ka mõne rubla.

Meie põllumees ei tooda kahjumit, aga kasum on ka väikse võitu (oleneb inimesest, et mis on "väike") reaalsed arvutused näitavad, et kui kasvatad rukist või sarnast teravilja, siis puhta kasumi suurus oleneb valduste suurusest. Nt: kui kasvatad vilja 100 ha peal siis on kasum (ühe ha pealt) mingi 10 eurot + euro toetus, kui kasvatad 500 ha peal siis on kasum (ühe ha pealt) 100 eurot + euro toetus. Minu jutust saab järeldada, et kasumi suurus oleneb ka valduset ja toodangu suurusest, ja sellest saab ka järeldada, et kui kasum on suur, siis saad ju hinda alandada nii palju, et ise elad ära aga kellegi teise toodangut ei osteta, kuna teised müüvad kallilt. (tavaline vabaturu majandus)

Kui toodad palju siis hind odav, aga toodangu kohapealt ei saagi meid võrrelda mingi poola või ukrainaga - laus lollus on neid kliimasid ja mullastikke võrrelda. (natuke põllumajadus haridust ja paned äkki ise ka pildi kokku, et võrdled päkka ja m..ni)

Keegi ei sunni eesti põllumehi põllul orjama, nad teevad seda vaba tahtlikult, kuna elu on parem kui käia 500 eurose kuupalga eest tööl.

Lõpp sõna minu pika jutu peale on see, et väikesed firmad on need mida euro liit ei soosi, kaasa arvatud ka poti põllumehed.

Selle värgi üle võib vaielda õllekannu taga ja saunas olles - juttu jaguks

Ühe mätta otsast ei tasu alati kõvasti kiruda kõike, tuleb labidas maase lüüa ja mätta alt ka uurida asja, ennem kui maailmale tarkusi jagama hakkad.

Aa ja see värk ka veel, et teehöövli mees ei tahtnud tööd teha - hää küll neil on selline firma mida tõesti jälgitakse - minu kogemu oli selline, et kohalik ühistu, millega olen iga aasta jutule saanud, et niidavad aasad, viivad heina minema ja kõik - vot see aasta ei toiminud enam see, kuna hein on nii odav ja masinad nii kallid jne, põhiline see, et euro toetus nende maade eest ei jagata, ei ole mõtet hooldada ka. Kõik on kasumi peal väljas, ja euro toetus seda võimaldab, korralikult.