20-07-2013, 12:51 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 20-07-2013, 12:54 PM ja muutjaks oli kass.)
Loo jätkumise all pidasin silmas ka teema jätkumist.
Standard Cycles on selline mitte midagi ütlev anonüümne nimi, sarnase nimetusega teise kujundusega siltidega rattaid olen näinud, sellist silti varem mitte. Igatahes ei mäleta.
Kuna rattad on osaliselt pakendis, siis võiks arvata, et nad on kasutamata? Ja tunduvad
olevat valmistatud ka päris 30-ndate lõpus. See Standard on huvitav kooslus, esihark on suhteliselt ürgne ja lihtsa tugeva ehitusega nagu neid kasutasid ka eesti tootjad, trossiga esipidur tuli Eestis liikunud toodangule suhteliselt 30-ndate lõpus ja polnud eriti levinud, raami kaunistamine marmoreeringuga on ka huvitav, ka seetõttu, et näiteks tartu Reinhold on kasutanud oma toodangul seda (ksf! Seemu leitud Ilmarisel).
Juuresolevad rattad ka veidi omapärased, (ei pruugi muidugi raamidega kokku kuuluda, kuid ühest pundist kindlasti, kas rehvidel on jälgi sõitmisest?). Veljed on nn vana tüüpi, ühtlase kumerusega, mida 30-ndate teises pooles üldiselt enam eriti uutele ratastele külge ei pandud, kodarad pole vähemalt mõnel rattal mitte kroomitud ege nikeldatud, vaid tsingitud (tsink vast nii seistes ei roostetaks?)või kadmeeritud? NSU tagarummu kasutasid väga paljud tootjad, ka eesti omad, oli paar krooni odavam kui F&S Torpedo. Ilutriibud suhteliselt "mittefiligraanselt tõmmatud"...
Teine raam seda enam, et ei silti, ei auke, ei numbrit. Wandererlik ketiratas, huvitavad vähelevinud alumiiniumist sportpedaalid. Mõningaid selliseid või sarnaseid on meil nähtud ka, neid pedaale.
Kahvlil olevaid iluornamente armastasid lasutada näiteks lätlased aga ostsid neid piirituse või vesipiltidega saksast või hollandist vms. Pildilt ei saa küll aru kas on pinstldatud kaunistus või mingis muus tehnikas ja mis seal täpselt on.
Ühesõnaga viskaks õhku hüpoteesi, et ehk on tegu otsapidi eesti asjadega??? Lihtsalt ilus mõte, ei mingi põhjendatud väide! Enne suure sõja levimist võidi ka mujal maades asju kättesaadavatest tükkidest kokku panna, samuti kohapealsed poed juppidest komplekteerida jne.
Kas pakkepaberitelt ei tule mingit informatsiooni välja?
On meil Eestis mõnel mehel veel pakkepaberis raame olemas.
Kas porilauapundis olevatel porilaudadel on kinnitusaugud sees?
Kas komplektis on 3 ratast? Mis on teiste rataste rummudel näha?
Üks loll jõuab rohkem küsida....
Igatahes huvitav leid, just tervikuna,( sest midagi eriti hinnalist ja haruldast seal minu arvates) euroopa ega eesti tasandil pole. Sellest võiks lausa mingi jutu kokku kirjutada, Tartus on inimesed olemas, kes jalgrattajutte kirjutavad!
Mina ei soovitaks seda leidu esimese hooga mööda ilma tükkidena laiali paisata ega ka midagi uisapäisa "restoreerima" hakata ehk siis küsiks Suure Valdo sõnadega - mis muidu on plaanis leiuga peale hakata?
Kui on tõsine tahtmine ikkagi asju määratleda, identifitseerida ja selgitada, siis võiks veel küsida ka näiteks läti spetsialisti Janise arvamust. Muidugi võiks ka meilt mõni vend midagi kirjutada aga tundub, et jalgrattateema ei paku erilist pinget rahvale. Või mis tundub, see on selge ammu.
Standard Cycles on selline mitte midagi ütlev anonüümne nimi, sarnase nimetusega teise kujundusega siltidega rattaid olen näinud, sellist silti varem mitte. Igatahes ei mäleta.
Kuna rattad on osaliselt pakendis, siis võiks arvata, et nad on kasutamata? Ja tunduvad
olevat valmistatud ka päris 30-ndate lõpus. See Standard on huvitav kooslus, esihark on suhteliselt ürgne ja lihtsa tugeva ehitusega nagu neid kasutasid ka eesti tootjad, trossiga esipidur tuli Eestis liikunud toodangule suhteliselt 30-ndate lõpus ja polnud eriti levinud, raami kaunistamine marmoreeringuga on ka huvitav, ka seetõttu, et näiteks tartu Reinhold on kasutanud oma toodangul seda (ksf! Seemu leitud Ilmarisel).
Juuresolevad rattad ka veidi omapärased, (ei pruugi muidugi raamidega kokku kuuluda, kuid ühest pundist kindlasti, kas rehvidel on jälgi sõitmisest?). Veljed on nn vana tüüpi, ühtlase kumerusega, mida 30-ndate teises pooles üldiselt enam eriti uutele ratastele külge ei pandud, kodarad pole vähemalt mõnel rattal mitte kroomitud ege nikeldatud, vaid tsingitud (tsink vast nii seistes ei roostetaks?)või kadmeeritud? NSU tagarummu kasutasid väga paljud tootjad, ka eesti omad, oli paar krooni odavam kui F&S Torpedo. Ilutriibud suhteliselt "mittefiligraanselt tõmmatud"...
Teine raam seda enam, et ei silti, ei auke, ei numbrit. Wandererlik ketiratas, huvitavad vähelevinud alumiiniumist sportpedaalid. Mõningaid selliseid või sarnaseid on meil nähtud ka, neid pedaale.
Kahvlil olevaid iluornamente armastasid lasutada näiteks lätlased aga ostsid neid piirituse või vesipiltidega saksast või hollandist vms. Pildilt ei saa küll aru kas on pinstldatud kaunistus või mingis muus tehnikas ja mis seal täpselt on.
Ühesõnaga viskaks õhku hüpoteesi, et ehk on tegu otsapidi eesti asjadega??? Lihtsalt ilus mõte, ei mingi põhjendatud väide! Enne suure sõja levimist võidi ka mujal maades asju kättesaadavatest tükkidest kokku panna, samuti kohapealsed poed juppidest komplekteerida jne.
Kas pakkepaberitelt ei tule mingit informatsiooni välja?
On meil Eestis mõnel mehel veel pakkepaberis raame olemas.
Kas porilauapundis olevatel porilaudadel on kinnitusaugud sees?
Kas komplektis on 3 ratast? Mis on teiste rataste rummudel näha?
Üks loll jõuab rohkem küsida....
Igatahes huvitav leid, just tervikuna,( sest midagi eriti hinnalist ja haruldast seal minu arvates) euroopa ega eesti tasandil pole. Sellest võiks lausa mingi jutu kokku kirjutada, Tartus on inimesed olemas, kes jalgrattajutte kirjutavad!
Mina ei soovitaks seda leidu esimese hooga mööda ilma tükkidena laiali paisata ega ka midagi uisapäisa "restoreerima" hakata ehk siis küsiks Suure Valdo sõnadega - mis muidu on plaanis leiuga peale hakata?
Kui on tõsine tahtmine ikkagi asju määratleda, identifitseerida ja selgitada, siis võiks veel küsida ka näiteks läti spetsialisti Janise arvamust. Muidugi võiks ka meilt mõni vend midagi kirjutada aga tundub, et jalgrattateema ei paku erilist pinget rahvale. Või mis tundub, see on selge ammu.