[phyl]

No vot, selle jutu põhjal ma võin järeldada, et sinul puudub absoluutne põllumajandus haridus ja haugud haukumise pärast.

Sa arvestad ainult ühte faktorit enda "kerges" õhtuses arvutuses, arvesta sisse kulud ka, ja kulude koha pealt ei saa võrrelda kütte puude tootmist ja vilja tootmist. Kõige suurem vahe on juba selles, et enamus tootjaid kuivatavad puid palja taeva all, aga proovi sa vilja "nii sama" kuivatada. Ja proovi ehitada endale kuivati, kui omad 20 ha põllumaad - vaeseks jääd - aga omad 200 ha põllumaad, siis on juba häda vajalik omada ise vastavat masina parki ja vastavaid hooneid.

Lp hr Võsa ja Phil, .. ma olen tõepooplest samapalju põllumees kui teie kahepeale kokku kingsepad .
Aga ei peagi olema põllumees, et mitte ära tunda siin sama mulli mida riigikogus aetakse ja teha mulle selgeks, et olen loll ja toote näiteid kulude kohta põlluharimises 20 -ne ja 500 hektari kohta et ära tõestada, et väikeettevõttel ei ole mõtet eksisteerida, tuues ettekäändeks tehnika maksumust ja muid kulusid. Komoon....need vahed ei saa kuidagi olla kümnekordsed. Esitaks ei hakka keegi tootma vilja kahekümnel ha-il - kui see ei ole just loomapidamist toetav tegevus ja viimasel juhul ei saa ka võrrelda lõpptulusid. Kütet kulub ha kohta raudselt samapalju nii kahekümnel kui ka kahesajal hektaril. Töötunnid ühe ha saagikoristamiseks on ka täpselt samad.
Ei maksa ka tuua siia näiteks tehnika maksumust. Loomulik on see, et tasuvusaeg suuremat maad harides on lühem sest tehakse otseses mõttes rohkem tööd ja teenitakse rohkem raha, aga ei maksa seda tehnika maksumust kirvega kasumi küljest maha raiuda- tehnikaraha tuleb ju ka omale tagasi või muutub liisitud traktor järjest rohkem enda omaks. Ei maksa ka ära unustada tehnika amortisatsiooni, mis on suurte põldude harimisel täpselt samapalju suurem kui palju on haritav maa suurem ja veel suuremgi. Väiketalunikul jätkub samast tehnikast ka kümme korda kauemaks. Sama käib ka viljakuivatite kohta- ei maksa ehitada ülearu suurt , vajadustele mittevastavat kuivatit ja võiks kopereeruda kellegiga kellel see asi olemas on ja võmsust ülearu on. Loomulikult on vahe kas kuivatada puidukuivatis 100 tm puitu või 2 tm puitu. Energiakulu on sama. Tark inimne aga ei ehita suuremalt kui tal vajadused on. Mis pindalast alates viljakasvatus ennast aga ära tasub, see jäägu minupärast küll põllumehe otsustada aga ei maksa rääkida siin, et viljamüügist saadud tulude vahe ha kohta on kümnekordne- vahe on ainult tehnika tasuvusajas ja talumehe rahakoti paksuses...

Lp Võsa tahtis mulle tõestada minu lollust minu enda elukutse najal... milles ta on samasugune võhik kui mina põllumajanduses ja ..... panid puusse . Kasum ühe kontsapleki kohta on täpselt sama saja kontsapleki puhul. Materjali, elektri ja aja kulul ei olel mingit vahet- vähemalt mitte märkimisväärset. Ainuke asi jah kus tekib vahe, on ruumide rent. Siin saab küll vahest rääkida, aga kindlasti ei ole see kümnekordne .
Kahjumi tootmisest ei saa aga rääkida kummagi ameti puhul, vastasel korral nimetataks seda asja pankrotiks ja need ametimehed tegeleksid millegi muuga...

No minul on tavaliselt poes käies ikka selline värk, et kui ostan palju kaupa, on tk hind mingi protsent (10-35) väiksem. Seega, on ikkagi materjali peale kuluv raha väiksem, elektri kulu tõesti nii sama ei vähenda ja aja kulu, see on enda teha .

Põllumajanduses sama värk, mine osta 20L kütust, maksab mingi 1.03 euri/L, aga mine osta 10T kütet korraga, siis on hind mingi 0.83 euri/L, seega vahe on märgatav (aja kulu - mine vea 20 liitri kaupa endale 10T kütet koju - hulluks lähed, aga kui küte on kodust võtta, siis töö käib kogu aeg). Sama asi on väetisega, sama asi on iga asjaga mida pead poest ostma. (hinnad ei pruugi pretendeerida tõele)

Masinate amortisatsioon on ka selline nööri jupp, et ühest otsast rabab suures firmas traki rasket tööd (teenib ennast tagasi, aga kulub), aga teises firmas lihtsalt seisab (lihtsalt aegub ja roostetab), ütle kumb on kasulikum.

Aja kulu all saab ka vaielda põlluharimises, jah kui kasutusel on täpselt samad põllutöö riistad ja masinad, siis on aja kulu/ha kohta sama, aga tavaliselt on ikkagi suure maa omajal suured masinad, ja väiksel maa omajal väiksed masinad, seega aja kulu/ha kohta ei ole sama.

Kütte kulu on kindlasti ha kohta väike talunikul suurem - lihtne näide: kui hakkad 1.5 m niidukiga 7ha niitma kulub sul aega mingi 2 päeva, kütet kulutad mingi 5-7L/ha kohta. Aga kui hakkad niitma 15m niidukiga, kulub aega haina niitmiseks 7ha nii 1 tund, ja kütte kulu on 15-20 liitrit/tund. Lõpp tulemus oleneb muidugi liikumise kiirusest/heina paksusest/maastikust jne.

Ja lõpuks, mis kuradi rahadega ostab see väike talunik endale suure talu tehnika? Laenuga? Maksab elu aeg tagasi ja vahe peal on traktor kolm korda ära lagunenud.

Mis rahaga ehitab väike talunik endale vilja kuivati? Veel võtab laenu? Pank korjab koti karvad ka kokku, et maha müüa?

Kõikides ettevõtlus harudes tuleb arvestada kulud ja tulud ühe pulga peale, ja puhas kasum teise pulga peale - nii et ära räägi enam, et tehnika maksumust ei saa põhjenduseks tuua - saab, ja kui puhas kasum on ikkagi nulli lähedane ongi ettevõtlus juba muutumas mõtetuks.

Lõpetakse selle OT nüüd ära, ma pakun uuesti välja, et kui tahtmist vaielda, siis õllekannu taga ja saunas - minugi poolest, juttu jagub.