[kass]

Jah, ei näe ka eriti muuseumi eksponaatidena komplekteerimisel erilist mõtet, ega Te nendega sõitma ei hakka. Aga kui tõesti tahtmine on, siis pole nende detailide/koostude leidmine probleem, seda enam, et ei tea millised need algselt olid. Kui üldse olid küljes? Kui oletada, et rattad sattunud sinna kusagilt kauplusest mitte tavapärase jalgrattaostu teel, siis võisid nad ka olla algselt ilma lenksude ja sadulatata, sest kunde tahtis (sai) valida, kas tahab "ülespidi või alaspidi" lenksu, viltkattega või kõva kattenahaga sadulat jne.
Sadualte ja muuseumidega veel väike kõrvalepõige teemast. Nimelt on ka Virtsus üks erahobisõiduvahendite jms muuseum, kus ühel lgp! kodanikul on ka mitmeid jalgrattaid väljas, ka kõik Eestis olevad enam-vähem komplektsed kõrgrattad ehk ämblikud on kokku kogutud, nö monopoliseeritud. Ühel kõrgrattal on küljes ilus nõukogude naisteratta sadul, venekeelsed kirjad ja templidki peal, kiri juures, et jalgratas aastast 189X, 90% komplektne. (või umbes nii).
Aga Pommiaugu meeste tegemistega olen üldjoontes kursis, sest väisan ka mõnda teist foorumit aeg-ajalt, soovin edu ja hoidke neid rattaid hellalt! Vb juhtun ka kunagi Jõgeva kanti, külastaks meeleldi Teie muusumi.
Aga nendest ratastest veel, sõber Ilmariga täna vaatasime neid pilte ja kuigi ise tundsin ka eelnevalt ära nr 2 ratta Wandererliku kodardusega ketiratta, siis märkasime ka raami juures wandereri stiili. Ilmselt on see ratas tehtud Wandereri baasil. Numbrite puudumine oleks selgitatav nende maha viilimisega, aga sildiaugud võiksid ikkagi olla, muidugi võidi ka need kinni panna, oli ka mingi imeväike kogus vesipildiga Wanderere....või mingi toorikraam? aga kahvel ja ketiratas samuti wandererlikud....