[aavu]

See, et vankri esimesed rattad tehti väiksemad, polnud niisama. Mida väiksemad on esirattad, seda madalamal paikneb nende telg ja seda suurema tõusunurga all on aisad, millest suksu sikutab. Nii liigub vanker halval teel paremini, sest lisaks edasitõmbamisele sikutatakse seda pidevalt ka veidi ülespoole (eriti siis, kui esirattad kuhugi taha/sisse kinni jäänud on). Aga tagumised rattad tehti suuremad, et need igasse pisemasse auku kohe sisse ei vajuks, vaid neist üle sõidaksid.
Kui vanker sõitis pidevalt kõvakattega headel teedel, võisid kõik rattad olla ühesuurused.

Lisaks annavad minimaalse pöörderaadiuse esirattad, mis mahuvad vankri alt läbi. Polnud ju tänapäevaseid maanteid kiviaedade vahel heinakoormaga liikudes.
Aga kr8nik seletus on hea, sain ka targemaks.

Veel meenus, et kui keerata hobune vankriga risti, siis saab tagumisest rattast seljaga tõstes kartulikoorma ümber lükata sügisel kuhja tegemisel. Ei peagi maha kühveldama. Küllap ka muid koormaid.
Ja veel. Isalt kuuldud, et hobuse koorem on 300 kg. Kust see tuleb, kas sõjaväe- või tsiviilkäibest? Kas kehtib ainult kartulikoormaga värskeltvõetud kartulipõllul (pehme ju!) või ka kõvakattega teedel? Võimalik, et hoopis vankri ehitustugevuse tõttu.