[v6sa]

Masinakulude arvutamiseks on tabelid olemas:
http://www.eria.ee/www/?page_id=355

Tasuvuse arvestamiseks on kah materjale leida:
http://www.pikk.ee/valdkonnad/finantsmaj...arvestused

Need arvutused on nii tõesed, kui tõesed andmed sinna panna. Mida rohkem asju jätta välja stiilis: "see ei maksa midagi", seda hullemaks asi läheb. Või paremaks, sõltuvalt vaatenurgast. Sest ühel on vaja kõrgeid, teisel madalaid kulusid näidata. Pangaametniku jaoks pole ju vahet, kas traktor veab mõistliku suurusega riista või on paberile kirja pandud selge totrus.

Tihtipeale aetakse segi erikulu (g/kWh kohta) ja tegelik kulu (tihti l/h). Kui esimene on suuresti teoreetiline number, mis on alati sama (mootorikarakteristik võetakse kindlatel tingimustel), siis tegelik kulu sõltub mitte ainult masinast, vaid ka masina sobivusest tehtavale tööle ja juhist kangida taga. Sellest viimasest vast kõige enam - ei ole mingi probleem põletada omast lollusest kolmandik kütust ülearu. Näiteks sobib kenasti praegu päevakorras olev toetusaluste rohumaade hooldusniitmine purustava niidukiga. Kui 8-meetrise heas hambumuses oleva närilise tunnikulu jääb alla poolesaja liitri (töö tegemiseks on tarvis traktorit võimsusega >200 kW), siis nüride terade ja liig suure liikumiskiiruse juures võib põleda ka sada (tõsi, seda on siis ka kaugele näha).

Vaidluses tänapäevane vs. sõjajärgne mootor, ei tohi unustada keskkonnanõuete kägistavat mõju. Mootoritootjad väidavad, et keskkonnanõuete täitmiseks kulub kolmandik kütusest... Täna kasutatakse heitgaasinormi saavutamiseks kas tahmafiltrit või kusiainet. Mõlema puhul ei ole tegu mootori tööd ja hingamist parandavate seadmetega. Mootori tööle on need selgelt halvad - nende toimimiseks vajalik energia ei tule ju mujalt, kui sellesama kütuse põlemisest (pluss kusiaine ise).

Russi erikulu on 180+ g/kWh. Suvaline tänane kägistatud ja kohitsetud TIER3 mootor ei suuda minna oluliselt alla 250...
Teisest küljest: tahaks ju tahmata õhku hingata...

Omaette teema on mootori tarnitava pöördemomendi (sest asjade ringiajamisel on oluline pöördemoment) muutmine kasulikuks tööks. Aktiivmasinatega on lihtne - aja aga ringi ja kasum tuleb. Aga vedamisega on keerulisem: haardekaal sõltub peale masina (rehv, ülekanne, mass) ka pinnast, millel liigutakse. Ning sama masina haardejõud võib päeva jooksulgi kõikuda kordades (savimaa rõõmud!).
Siin toodi ilmekas näide 1 MN (1000kN) vajava adra (see peab üks väga sügavat kündi võimaldav asi olema) haakimisest hiinaka järgi. Ainus liikumine, mis säärasel juhul toimib, on traktori kliirensi võrra alla...
Kui rattalt pakutava momendi tekitatav jõud rehvi ja aluspinna kokkupuutealal ületab pinna vastupanuvõime, hakkab edasiliikumine asenduma allaliikumisega. Huvitava nüansina on sõreda mulla puhul V-kujulise krihvipaigutusega rehvimustriga rehvi veovõime maksimaalne just 8-12% läbilibisemise juures...

Need on vaid paar pisikest nüanssi sellest keerulisest süsteemist, mida tähistab sõna põllumajandus. Aga nagu me juba teame, siis on see imelihtne ja igaüks suudab anda head nõu, kuidas on õige põldu pidada.

---

Ühe asja olete siin arutamise ja vaidlemise käigus ära unustanud---osade saadavus ja hind. Russile on kõik saada ...

Mis rõõmu on näiteks odavast hüdrojagurist, mis lekib lahinal läbi? Kuniks veel on liikvel nõukaaegseid ladude jääke, saab veel hakkama. Aga uuema aja toodangu kvaliteet ei vasta küll meie ootustele. Ning saadavuski on kahe otsaga asi - levinud varuosad on paarikaupa võtta. Aga tegelikult on päris palju kurtmist teemal, et seda või teist tükki ei paku ükski pood ja ainus lootus on Venes käijatelt tellida. Kuivõrd on säärane kurtmine põhjendet ja kuivõrd lihtsalt saamatuse verbaalne väljendus, ei oska mina hinnata.

Aga vanatüübilise esisilla ülemise nurkreduktori hind 450 € pluss kõmm võttis küll kukalt kratsima... samas, metall ongi kallis.

---

...toote näiteid kulude kohta põlluharimises 20 -ne ja 500 hektari kohta et ära tõestada, et väikeettevõttel ei ole mõtet eksisteerida, tuues ettekäändeks tehnika maksumust ja muid kulusid.
...

Olgem siiski täpsed: väikeeteevõttel ei ole majanduslikku mõtet.

Kui jätta majanduslik tasuvus kõrvale, siis on sel potentsiaali küll: paindlik, keskkonnasõbralik, ressursisäästlik... Lihtsalt väikeettevõtja peab ise rohkem tööd tegema.
Ning mida vähem oma tööd väärtustada, seda väiksem ettevõte hakkama saab.

Tasub veel tähele panna, et sõna "väike" on suuresti tinglik. 100 lammast ei ole kuigi suur ettevõtmine, 100 lehma aga keskmise suurusega kari (väidetavalt on keskmine karja suurus meil 84 lehma). 100 tiiki kaladega on aga juba tõsine kasvandus...