26-07-2013, 07:19 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-07-2013, 07:21 AM ja muutjaks oli v6sa.)
(26-07-2013, 00:32 AM)Alts Kirjutas: Küsimus on selles, et kaua neid russe jätkub...
Arvestades seda, et enamuse ajast põllul või metsas viibiva tehnika puhul ei ole järelvalve kuigi terav ja raud kestab mõistlikul kasutamisel kaua, siis aastakümneteks.
Vene ajal tegi russ hoolika mahe käes 10 000 mototundi ilma kapremondita. Arvestades, et keskmises siinihaldatavas väiketalus teeb põhitraktor aastas sadakond tundi ja abitehnika mõnikümmend, siis jagub tehnilist ressurssi aastakümneteks. Kui traktor seisab varju all ja saab vahel pesu ja hooldust, siis matab traktor peremehe (jällegi, pahatihti on väiketalunikud kas pensionieas või selle künnisel
).Ning seejärel saadavad pärijad "vanaraua" üle kaalu...
Mis puudutab Deeret, siis viitan jälle oma postituse mootoritehnoloogiat puudutavale osale: elektroonilise juhtimisega ühisanumpritset ei ole vaja mootori tööks. Aga ilma selleta ei ole võimalik hoida kontrolli all lämmastikuühendeid ja tahmaosakesi... Sestap ongi juhi jala ja mootori vahel vaid vask.
Mida peenem tehnika, seda õrnem on see juhmkasutusele. Ühisanumpritset tapab tõhusalt küsitava väärtusega kütte kasutamine. Jah, süsteemis on vee-eraldid ja filtrid, kuid kusagilt tünnipõhjast võetud roostesegune kütus ummistab filtri ja siis juhtub vääramatu - element rebeneb ja täppissobitusega paaridesse pääseb sodi. Edasine on juba puhas füüsika ja keemia.
Ega see pole ainult lääne tehnika mure - egas korras toitesüsteemiga russ ju tahmagi. Aga palju neid liikumas on? Suutäius roostesegust kütuseemulsiooni tapab sama tõhusalt ka russi KSP ja pihustid. Lihtsalt kui lääne tehnika puhul on tegu kohutava katastroofiga, siis vene tehnika puhul võtame seda süüdimatu õlakehitusega: vene asi, mis tast tahta....
Muide, paljud uue tehnika mured ei kummita reaspmba ja mehh. jõuülekandega vanemaid isendeid