[Maccaroni]

Ega midagi. Pärast mitut tuhandet kilomeetrit tegin Jawale kerge hoolduse. Eelkõige, kuna vahepeal õnnestus hankida õiges mõõdus (16x20x22) ülemised separaatoriga nõellaagrid. On veider, et ükski Jawa osade müüja neid ei paku, vaid tuleb hankida Kawasaki H1 omi! Selle nõelad on 17mm pikad Jawa 15mm vastu ning originaalis on laager 2mm liiga lühike - 16x20x20, seega tuli kasutada sinna vahele veel terasest 1mm reguleerseibe. See oli nii enam-vähem lahendus, kui seibide kulumisel ilmunud kerge tirin välja arvata. Ilma seibideta jäi lihtsalt võimalus, et kui laager välja nihkub, siis võivad nõela otsad kepsusilma sööma hakata. Kuid nüüd on see probleem lõpuks korrektselt lahendatud.

Püttide mahavõtmisel ilmus lagedale see, mida oligi oodata:





Pildil olevad sõestunud jäägid väärivad ilmselt pikemat arutelu kastoori teemadel. Ilmselgelt on kastoori näol tegemist ühe parimate määrdeomadustega õliga, mida loodusest üldse leida - olen sellel masinal kasutanud ainult puhast kastoori, mida segasin 50% mahust isopropanooliga, mis muudab kastoori bensiiniga hästisegunevaks õliks, mis ka märgatava aja jooksul bensus ei "kihistu", kuid kahjuks ei tea ma kaasnevale kõrbenud nõgile peale aeg-ajalt puhastamise mitte mingit muud rohtu. Muidugi, on olemas tänapäevased estrite baasil täissünt 2T õlid, mis määrivad võrreldavalt ega tahma... paraku ei paku aga nii ahvatlevat lõhnabuketti.
Peale võrratu määrimise on ju "Scent of race" e. võidusõidu lõhn see lihtne põhjus, miks vana kool kastoorist endiselt lugu peab.

Tegin kõik puhtaks ja ladusin kokku tagasi. Pärast hooldust kerib masin pöördeid 8000 rpm kanti, ehk näitab minekut, mida juba putitamist alustades vaikselt lootsin.