[kass]

Raam on läinud ja kui uus omanik tahab ,siis annab ta Teile teada.Annan Teie soovi edasi.

Tore lugu, raam on läinud ja kontakti ka ei saa!
Olen selle mudeli (ja üldse nende aastate Opeli jalgrataste) mudelite lugu põhjalikult uurinud. Ilmselt olen maailmas üks vähesisd inimesi, kes konkreetsest Opeli mudelist midagi teab! Minu erakogus ...bl bla bla....
Aga selle konkreetse jalgratta kohta on olemas versioon, et Adlolf Hitler kinkis selle jalgratta Ühele oma tuttavale naisterahvale nimega Eva Braun 1938-nda aasta jõuludeks. Tegu oli pruugitud, juba teises nooruses jalgrattaga, seepärast kippus see lagunema ja üldse tulid juba uued paremad mudelid peale. Hitler sundis Guderiani, Rommelit ja teisi tuttavaid tehnikamehi seda küll pidevalt putitama aga lõpuks pandi ratas ikkagi müüki ja Evale osteti uus ratas, milleks oli Witkopp-sadulaga Dürkopp. Ja Eva vana ratta ostis endale minu kadunud onu Leopold, kes 1942/43 oli Põhja Saksamaal tööteenistuses ja õõnestas fašismi seestpoolt, vastates alati kohalike bandiitide küsimusele "Heil Hitler?" - "Hei Hütle!"
Onul õnnestus koos jalgrattaga pääseda vabasse Eestisse ja kasutas seda aastaid õitsva sotsialismi ehitamisel ning demokraatia kindlustamisel, kuni ühel koledal päeval, kui onu oli pahaaimamatult läinud sõprade ja jalgrattaga kohalikku jõujaama, et tähistada Suure Oktoobri järjekordset aastapäeva, mingid kahjurid ja nõukogude rahva vaenlased selle ratta jõujaama tagant pihta panid!
Ja ajalugu kordub ikka ja jälle!
Kuid olgu, praeguseks on seekordne pahategija juba oma koleda teo üles tunnistanud ja maksab peagi ka mulle tehtud materiaalse kahju ja hingelise valu eest!
Ja raam pole sel Opelil muidugi mitte kullast, Hilter teatavasti oli kitsi mees ja kallist asja ei raatsinud osta ning üldse kulus kogu vaba raha sõdimisele 2-l rindel, Eva Brauni sõidukeid on ka kogu Eesti täis (kuigi viimasel ajal on palju ka vanarauda ja Soome läinud), sest tehnikat käis Eva käest ju roppu moodi läbi, vist ei osanud masinaid hoida või ei viitsinud korralikult hooldada.
Nii et lihtsalt sentimentaalne väärtus minu jaoks, kadunud onu Leopoldi mälestus!