[aavu]

140 juures on pisike tuulehooke, roolijõnks või oma õlakehitus aerodünaamikat tasakaalust väljaviiv tegur. Iga vasakule kaldumist püüad lenksu vasakulekeeramisega pareerida, see tekitb paremalt poolt tuuleklaasi tuleva keerise tugevnemise võrreldes vasakult tuuleklaasi poolt tulevaga. Pöörad veel lenksu juurde, et säilitada tasakaalu ja lõpuks sõidujoonele naasmiseks oled sunnitud paremale pöörama lenksu. Ise ei pane tähelegi neid algseid pisijõnkse, käed teevad neid automaatselt, alles amplituudi suurenedes hakkab häirima. Vanasti olid mingid roolipidurid või asjad, millega ise kokku pole puutunud. Ehk aitaks kui õlad jäigaks ja küünarnukid sirgeks või vastupidi lasta käed täitsa lõdvaks ümber käepidemete, et ise mitte võimendada olukorda.
Olukord on tuttav purilennust, kus ühelt lennukilt (Blanik) teisele (Jantar) minekul tuli ülejuhtimise vältimiseks käerannet vastu reit suruda, seda madalal kiirusel stardis.