[karel]

Kui väljalaske klapi vahelt puhutakse välja sooja pussu, siis pole jällegi mootoril normaalset võimsuse ja väände graafikut.

Jõudu on siis, kui plahvatus tekib, ja gaaside paisumine toimub ja rõhk kolvi pinnal suureneb - edasine gaaside jahtumine ja rõhu langus ei oma enam jõudu, et kolbi liigutada kasulikus suunas... OK mingil määral omab, aga vähem kui plahvatuse momendil.

Eelmisest lausest lähtudes, siis kui gaasid ei paisu enam ja rõhk kolvi pinnale väheneb, siis väheneb ka vääne.

Eks see ongi see miinus, miks ei ole mõtet ehitada üüber pika kolvi käiguga mootoreid, kuna see ei ole ka kasulik enam. Küll aga teoorias oleks, kui piisavalt tihe töötakt saavutada.


Põlemis temperatuuri saab suurendada, aga kõrgema põlemis temperatuuri mõjul moodustuvad erinevad NOX ühendid, mis on roheliste poolepealt paha paha ja mootoris peab kasutama palju kallimaid materjale, mis kannataksid neid temperatuure.

Tegelikult siin härrad on proovinud proge ajudega erinevaid versioone, ja on tõestatud, et pille saab päris palju ökonoomsemaks ja võimsamaks muuta, aga rohelistele see ei meeldi.

Küsimus on ka kasulik pöörete vahemik - kui näiteks klappidel pole ülekatet, siis mootoril põle kõrgetel pööretel jõudu, aga kui ülekate on siis pole madalalt jõudu.

Teine asi on ülelaadimine - kui väljalaske gaasid on supi auru soojusega, siis gaaside kogus on nii väike, et turbot kasutada põle võimalik/kasulik, variandiks on siis kompressorid, aga need on kui parasiidid, mis õgivad mootori võimsust.

100 prossa mehaaniliseks jõuks muuta on isegi teoreetiliselt võimatu, seega tuleb ikkagi soojust soojusena ära kasutada, et mitte ilma kasutult kütta.

Kui nüüd laia maailma vaadata, siis insenerid on välja mõelnud 5 taktilise mootori - mis praktikas/teoorias peaks päris hea kasuteguriga olema või noh kütuse eri kulu on päris hämmastav
Link:http://www.youtube.com/watch?v=u0uPmrSRM7w

Tegelikult on kolvikäigu pikendamisel ikka mõtet! Näiteks juba siin teemas mainitud suurtel ja madalapöördelistel laevadiislitel on kolvikäik silindrimõõdust isegi kuni 3x suurem. See on üks abinõu, mille toel on tänapäevaks saavutatud ka ligi 55% kasutegur. Isegi sõiduautodel on tendents pikema kolvikäigu poole.
Väljalaskegaasidest elektritootmise poole ollakse ka juba teel. Märksõnaks on siis peltieri elemendid, millede abi soojusest vahetult elektrienergiat saab. Müügile on tulnud isegi matkaahjud juba, mille abil saab kütmise ajal näiteks mobiiltelefoni laadida. Tõsi küll, kasutegur on neil elementidel suht niru, mis käsikäes kõrge omahinnaga tagab, et antud tehnoloogia veel niipea laialt rakendatavaks ei muutu!