09-09-2013, 15:28 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-09-2013, 15:31 PM ja muutjaks oli ZIL131.)
Jah, õige, auto on sama.
Mootoriks jäi Volvo TD60 F613-lt (1977). 132 kw, 510Nm, max rpm ca 3300.
Käigukastiks sai Renault Midlumilt 5-käiguline ZF S5-42 Ecolite, ülekanded 5.72-0.76 (u aastast 2000), mis peaks ära kannatama Volvo Nm.
Töömaht töökojas ühel (põhi)mehel tuli ca 300 tundi alates Volvo lammutamisest kuni 131 kapoti tagasi kruvimiseni. Lisaks vahel abilised, mõned tellimustööd ja tellija oma töö planeerimisest kuni elektritöödeni välja.
Asja tegi aeganõudvamaks asjaolu, et ümberehitajal sellise ümberehituse kogemus puudus. Oli kõvasti aretamist, katsetamist ja kohati uuesti tegemist. Samas sai vahetatud ja renoveeritud ka muid osasid, mis ette tulid.
Auto nina ja kabiin sai maha võetud. Tuletõrjepumba kardaan ühendati vahekasti peale - pump töötab nüüd vahekasti neutraalasendis nupust lülitusega (nagu esisild) ja 5. käigu ülekanne 0.76 annab sama veesurve vähemate pööretega.
Mootori ja käigukasti ühildamine oli arvatust lihtsam. Mootorile jäi külge originaal sidurikoda koos siduriga ja käigukast istus sinna otsa pärast vähest võlli freesimist. Volvo kast oli samuti ZF-i toodang, kuid paarkümmend aastat vanem.
Mootor läks peale Volvo kanduritega. Mootori kinnitamine ei olnud teab mis suur töö võrreldes kõige juurdekuuluva ühendamisega. Kabiini pidi sisselõike tegema.
Radikas jäi ZILilt, ette sai lisatud Opeli elektriline ventilaator.
Ülejäänud seadmed jäid Volvo omad. Kompressor tundub natuke aeglasem. Volvo roolivõimu pump tegi rooli oluliselt kergemaks.
Summuti tuli teha uus ja paigaldada ette kaitseraua alla kuna tahapoole minekuks ruumi ei jäänud. Sidur on õlipumbaga.
Mootoril sai vahetatud pihustiotsad, tihendeid, õlid, rihmad jms. Rohkem lahti ei võtnud. Karter tuli väiksemaks lõigata ja kokku keevitada. Soojusvaheti sai tõstetud üles et jääks ruumi vintsi kardaanile. Paisupaak pandi mootori peale.
Kütusekulu on ca 25-30 l/100 km olenevalt maantee/linna/maastiku osakaalust. Auto sai ära kaalutud - koos 2500L veega 10200 kg.
Kiirendus paranes umbes kaks korda.
Katsetamisel sai mõõdetud maksimaalne kiirus kergelt allamäge sõites 113 km/h (GPS-i järgi).
Pöörded orienteeruvalt, GPS-i ja Volvo tahhomeetri järgi mõõdetud:
80 km/h - 2100 rpm
90 km/h - 2300 rpm
Edasi suurenevad pöörded rohkem kui kiirus, 100 km/h võis olla 2700 ja 110 km/h 3000-3100 pööret. Piirajat ei ole, kohapeal liigub seier 3300ni, kuid katsetades sinnani ei jõudnud. Pole ka väga oluline.
Tänaseks on sõidetud ca 1000 km ja suuri tagasilööke ei ole ette tulnud. Radika lõdvik oli liialt jäik, murdis lahti radika alumise otsa. Pärast uuesti jootmist ja silikoonlõdviku paigaldamist peab.
Käigukasti oleks pidanud korralikult üle vaatama. 1. ja 2. käigu vaheline sünkro vajab varsti vahetust.
Lahendada tuleb veel vints. ZIL-i vintsi PTO on sirge hambaga, ZF-i kastil väljaandev hammakas kaldhambaga. On vaja teha adapter, mis võtab kaldhamba ja annab edasi sirge hamba. Siis mahuks vintsi kardaan ka sidurikojast mööda.
Adapter peaks välja nägema umbes midagi sellist nagu alloleval pildil.
Kui keegi teab soovitada, kus ja kes selle valmis teeb, siis võiks teada anda. Alternatiiv on elektrivints, ca 10-tonnine. Hüdrosüsteemid lähevad liialt kalliks maksma.
Mootoriks jäi Volvo TD60 F613-lt (1977). 132 kw, 510Nm, max rpm ca 3300.
Käigukastiks sai Renault Midlumilt 5-käiguline ZF S5-42 Ecolite, ülekanded 5.72-0.76 (u aastast 2000), mis peaks ära kannatama Volvo Nm.
Töömaht töökojas ühel (põhi)mehel tuli ca 300 tundi alates Volvo lammutamisest kuni 131 kapoti tagasi kruvimiseni. Lisaks vahel abilised, mõned tellimustööd ja tellija oma töö planeerimisest kuni elektritöödeni välja.
Asja tegi aeganõudvamaks asjaolu, et ümberehitajal sellise ümberehituse kogemus puudus. Oli kõvasti aretamist, katsetamist ja kohati uuesti tegemist. Samas sai vahetatud ja renoveeritud ka muid osasid, mis ette tulid.
Auto nina ja kabiin sai maha võetud. Tuletõrjepumba kardaan ühendati vahekasti peale - pump töötab nüüd vahekasti neutraalasendis nupust lülitusega (nagu esisild) ja 5. käigu ülekanne 0.76 annab sama veesurve vähemate pööretega.
Mootori ja käigukasti ühildamine oli arvatust lihtsam. Mootorile jäi külge originaal sidurikoda koos siduriga ja käigukast istus sinna otsa pärast vähest võlli freesimist. Volvo kast oli samuti ZF-i toodang, kuid paarkümmend aastat vanem.
Mootor läks peale Volvo kanduritega. Mootori kinnitamine ei olnud teab mis suur töö võrreldes kõige juurdekuuluva ühendamisega. Kabiini pidi sisselõike tegema.
Radikas jäi ZILilt, ette sai lisatud Opeli elektriline ventilaator.
Ülejäänud seadmed jäid Volvo omad. Kompressor tundub natuke aeglasem. Volvo roolivõimu pump tegi rooli oluliselt kergemaks.
Summuti tuli teha uus ja paigaldada ette kaitseraua alla kuna tahapoole minekuks ruumi ei jäänud. Sidur on õlipumbaga.
Mootoril sai vahetatud pihustiotsad, tihendeid, õlid, rihmad jms. Rohkem lahti ei võtnud. Karter tuli väiksemaks lõigata ja kokku keevitada. Soojusvaheti sai tõstetud üles et jääks ruumi vintsi kardaanile. Paisupaak pandi mootori peale.
Kütusekulu on ca 25-30 l/100 km olenevalt maantee/linna/maastiku osakaalust. Auto sai ära kaalutud - koos 2500L veega 10200 kg.
Kiirendus paranes umbes kaks korda.
Katsetamisel sai mõõdetud maksimaalne kiirus kergelt allamäge sõites 113 km/h (GPS-i järgi).
Pöörded orienteeruvalt, GPS-i ja Volvo tahhomeetri järgi mõõdetud:
80 km/h - 2100 rpm
90 km/h - 2300 rpm
Edasi suurenevad pöörded rohkem kui kiirus, 100 km/h võis olla 2700 ja 110 km/h 3000-3100 pööret. Piirajat ei ole, kohapeal liigub seier 3300ni, kuid katsetades sinnani ei jõudnud. Pole ka väga oluline.
Tänaseks on sõidetud ca 1000 km ja suuri tagasilööke ei ole ette tulnud. Radika lõdvik oli liialt jäik, murdis lahti radika alumise otsa. Pärast uuesti jootmist ja silikoonlõdviku paigaldamist peab.
Käigukasti oleks pidanud korralikult üle vaatama. 1. ja 2. käigu vaheline sünkro vajab varsti vahetust.
Lahendada tuleb veel vints. ZIL-i vintsi PTO on sirge hambaga, ZF-i kastil väljaandev hammakas kaldhambaga. On vaja teha adapter, mis võtab kaldhamba ja annab edasi sirge hamba. Siis mahuks vintsi kardaan ka sidurikojast mööda.
Adapter peaks välja nägema umbes midagi sellist nagu alloleval pildil.
Kui keegi teab soovitada, kus ja kes selle valmis teeb, siis võiks teada anda. Alternatiiv on elektrivints, ca 10-tonnine. Hüdrosüsteemid lähevad liialt kalliks maksma.