[v6sa]

Vahi, kui palju õrnapõrnalisi siitki leidus.

Ma ei eita, et kodumaalt põgenemine nõuab teatavat selgroogu ja ettevõtlikkust. Igaühelt seda ei leia.
Aga tegelikult on see lihtsama vastupanu teed minek.
Kui ei minda end teostama mõnel sellisel alal, mida siinkandis teha ei saagi.

Kas tõesti arvate, et "seal" on asjad kogu aeg olnud hästi? Tuletan meelde, et Euroopa riigid tõusid sõjast üsna vaevaliselt ning suuresti kahe inimpõlve arvelt. Alles kaheksakümnendateks oli tekkinud rikkust piisavalt, et saaks mõnusalt elama hakata. Selleks pidid "seal" varasemad põlved umbes kuuekümnendatel selle sita ära sööma, milleni meie oleme jõudnud nüüd. Et praegused põlved saaksid pidutseda...
Meiegi trügisime sellele peole, kuid tundub, et meie õnnetuseks jõudsime meie peole arve laualetoomise ajaks...

Ära minemisest võrratult raskem on tõusta sirgu ja TEHA asjad paremaks. Mitte viriseda selle üle, kuidas KEEGI TEINE teeb ja on...
Aga nagu sel kevadel on mitu teemat ka siin foorumis näidanud, suudame leidlikult vaid viriseda. Teha suudavad vähesed...

Kui kõik lähevad sinna, kus on soe ja hea, pole ka meile riiki vaja. Küll aga leidub meist ida pool küllalt neid, kelle jaoks meie põlatud maa on pääsemine. Rääkimata neist, kellele see on vaid jalamatt euroopasse viiva ukse ees.

Aga ärgem laskem veel ühte teemat tuksi keerata jagelusega selle üle, kes on õigem eestlane ja mida ikka valesti tehti. Toonane lähtekoht oli ikka väga teine...

Nagu ütleb üks mu tuttav põllumees: "kui mina oleksin kevadel nii tark, kui minu naine on sügisel, siis ma oleks ikka rikas mees..."