[karvik]

Esiteks, mis karistamisest siin räägime? Töötukassas mitte arvelolek seda tunnet küll ei tekita.
Kartulid või mitte, aga tööd ikkagi tehti ja saadi ka selle eest tasu. Kartulid=Raha.
Kui oleks lihtsalt Aitähi eest appi mindud...
Nõue on nõue ja eks siis tuleb asjast kinni pidada. Sest asi on puhtalt põhimõttes ja kes see ikka jõuab vaielda, et kust see tulu saamise piir läheb, et tuleb teatada. Lihtsam nii, et teed tööd, saad tulu, siis ei ole vaja ka arvel olla. Lihtne.
Ja vaatasin just Töötukassa lehte. Olemas on sellised asjad nagu proovipäev, tööpraktika jne. Võib ju vormistada ennast kartulivõtu proovipäevale ja asi õige.
Või mulgatada oma peerulaskmistest vähem. Mehed käivad siin ülelahe nädalate viisi tööl, ise töötuna arvel.
Olgem ausad, on ikka vaba maa küll.

Karistus saab olla peale arvelt maha võtmise ka rahaline jne.

Kui ma kutsun kedagi kartuleid võtma, siis ma tunneksin ennast kehvasti kui inimene on pannud oma aega minu kartulite alla ja ma tõstan ta ukse taha öeldes aitäh! Ma arvan, et sa ise ka ju ei tahaks sellist aitähi.

Arvel olekuks ei ole eestis muud kasu kui see, et saad riiki nöörida. Kel käed jalad küljes leiab väga edukalt ise ka töö.

Kui tahad palka, siis on selleks ainus võimalus võtta ennast ajutiselt arvelt maha. Teha tööandjaga ühepäevane leping ja siis uuesti arvele. See oli töötukassa tegelase väide. Õigsust ei viitsi kontrollida.

Soomes käijad sellisel kujul ei ole mitte korvitäie kartuli saajad, vaid nahaalid.

Üldiselt töötab ju ideaalne ärimudel selliselt, et keegi ei tohi osata kaht asja teha. Kui oled kartulikorjaja, siis ei tohi sa appi tulnutele süüa teha, sest riigil jääb söögitegija palgast saadud tulu saamata,aga abilised saavad tasu söögina.

Kui ma vaatan mind koormavat seaduse hunnikut, siis ei tundu see erilise vabadusena. Kui elan nii nagu elan, siis olen vaba. Kõiki seaduseid ei jõua keegi jälgida.
Kaks juristi baaris joovad kaasa toodud õlut. Baarmani noomimise peale, et oma ei tohi siin juua, vahetavad mehed omavahel õlled ja joovad edasi.