[Väravamehaanik]

Nüüd ka arukamat juttu: nimelt tasub pöörduda sellise klubi poole, kus tegutsevad inimesed, kelle puhul miski sisetunne ütleb, et nendega on rohkem ühist kui teistega. Selleks neid klubisid nii palju ongi, et igaüks leiaks endale selle kõige õigema. Parim võimalus asjast sotti saada on suvistel, või muudel üritustel asja teha. Kui kellegagi hakkab jutt paremini klappima siis selle tegelasega ühte klubisse tasubki minna, asugu see klubi või Novosibirskis. Päevastpäeva ei ole niikuinii vaja koos passida ja hea sõpruskonna puhul pole vahemaad olulised. \"Unic-Moto\" liikmeid ja sõpru on nii Soomes kui Venemaal.
Klubi ei ole firma ja peale emotsionaalse kasu ei saa sealt midagi. Infot tuleb endiselt endal hankida, sest vähe usutav, et keegi mõnel klubiõhtul teemas suudaks püsida. MTÜ Unicu teemad tunduvad siinse jutu alusel siiski autondusega seonduvat. Eesti Vanamootorrattaklubi \"Unic-Moto\" klubiõhtute teemad on...(lapsed ruttu magama). Isegi suvistel kokkutulekutel ei aja keegi \"tööasju\".
Kokkuvõttes - uuniklaste näol on tegemist umbes neljasaja tegelasega (lisaks pereliikmed), kelledest mõni võib Opeli restaureerimisel nõuga abiks olla, aga kes, see tuleb endal üles leida. Ja see polegi nii lihtne.

Tõnu Piibur
EVMK\"Unic-Moto\"