[indreksirk]

Vanasõidukina tunnustamine on konkreetsel ajahetkel antud hinnang sõiduki originaalsusele ja seisukorrale. Üldjuhul pärast sellise tunnustuse saamist hoitakse sõidukit hoolikalt. Soomlaste kogemused on aga näidanud, et omanikuvahetus (eriti pärimine) või uue huvide tekkimine võivad sõiduki jätta unarusse. Tasub heita pilk eag.vanatehnika.ee galeriisse.

Miks üldse on vaja hinnata originaalsust ja tehnilist seisukorda? Loodusseadusi arvestades ei muutu ükski sõiduk lihtsalt seistes originaalsemaks ning tehniline seisukord ei muutu paremaks. Pigem ikka vastupidi.Ma ei tea ühtegi vanasõidukina tunnustatud sõidukit, mida ei oleks vähemalt osaliselt restaureeritud. Restaureerimise tase ning selle teostamise aeg on iseasi. Sellist sõidukit ei ole vanasõidukina tunnustatud, mis alates tehasest väljasõitmisest ei oleks mingeid taastamistöid üle elanud. Seetõttu ongi mõistlik, et teatud perioodi järel tuleb hinnata uuesti originaalsust ja tehnilist seisukorda. Võrdlus puude tuvastamisega seoses jäseme puudumisega on pehmelt öeldes kohatu. Täna vanasõidukina tunnustatud sõiduk võib 12 aasta pärast olla sedavõrd halvas seisukorras, et sellega ei saa liigeldagi, rääkimata sellest, et võiks kanda teatud mõttes kvaliteedimärgina olevat vanasõiduki registreerimismärki.

Indrek Sirk