09-10-2013, 09:23 AM
(04-10-2013, 18:41 PM)Mossemees Kirjutas: Keskmisel hiinlasel on, muideks, vaid üks laps. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Che_lapse_poliitika
Tütre oleks nad ehk nõus maha löömagi (ja üsna sageli seda tehaksegi), aga poeg on perekonna au ja uhkus ning teda juba orjaks ei müüdaks. Nii või teisiti, no ei paista neid suuri hiinlaste horde siiapoole liikuvat, millegipärast (ei tea küll, miks?) kipuvad nad rohkem USA-sse, Kanadasse, Lääne-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Austraaliasse, kasvõi illegaalsete immigrantidena kui teisiti ei saa. Olgugi, et kõigis Ida-Euroopa former-soviet-maades jagatakse kortereid 1€ eest või suisa tasuta, tööd ka nagu oleks (ainuüksi Eestis saaks tuhatkond kassapidajat-klienditeenindajat kohe tööd)... Erinevates riikides, kus mina nendega kokku puutunud olen, räägivad need väikesed ja tublid pilusilmlased üsna talutaval tasemel inglise keelt, lisaks mitte-ingliskeelsetes maades õpivad usinalt kohalikku keelt. Ehk peaks immigratsioonipoliitikat muutma? Hiinlased tahaks kangesti tulla, aga meie ise ei lase?
Ametlikult on üks laps, õige.
Ka Hiina riikliku statistika järgi on üks laps per vanem. Ainult lastekodusid leidlastega on kuidagi palju...
Mis puudutab nende liikumissuuna valikusse, siis eelistus on ikka "heaoluriikidesse". Loomulik soov ju - seal on ikka parem, kus meid ei ole.
Siia ei ole nad seni pressinud kahel põhjusel:
esiteks "...külm on, kuradi-kuradi külm on...", kui tsiteerida laulusõnu. Ei, mitte põhjahiinlastele termomeetrinäidu järgi (neile pole -20 mingiks numbriks), vaid üldiselt: põhjas on külm ja inime tahab ikka sooja kohta

teiseks on meie 46 kiloruutkilomeetrit nii väike plekk, et Aasiast vaadates on sellele jube raske pihta saada, kui mõni motiveeritud isik sihtimist ei suuna... Eriti olukorras, kus meie põhjanaabrid oma sotsialistlikku heaoluriiki veel aastakümneid elus hoida suudavad. Kui tahavad...
Tegelikult ei olegi oluline, kes konkreetselt meie jäetud tühiku täidavad. Oluline on aduda, et loodus tühja kohta ei salli. Mistap leidub kindlasti keegi, kes end Läänemere idakaldal mõnusasti sisse seab, kui eestlased hõlpsamat elu otsides teiste kodudesse end sisse seadnud on.
Kass see juhtub viie aasta pärast, kahekümne viie pärast või mitte kunagi, on vaid meie endi teha. Selleks on vaid tahet vaja. Nagu kaks korda varem on olnud. Kas nüüd ka leidub?