16-10-2013, 13:45 PM
Pealkirjaks olev on olnud jutuks ka paljudes teistes tehnikafoorumites, kus nutetud, et vat kus laseb harulduse hoovil ära mädaneda. Väga paljudel sellistel juhtudel on põhjuseks "romu" omaniku ajaliste, kui rahaliste ressursside puudujääk ja helge usk paremasse homsesse, mis tihti kahjuks ei realiseeru.
Tehnika taastamine ei ole odav ega igaühehobi. Kui ei ole kohta kus teha ja tööriistu, siis juba paar tonni läheb tööriistadele +igakuiselt üür, küte, elekter. Ma selle summaga eriti ei lahmi, sest kunagi sõber küsis, palju ma oma garaaži matnud olen ja mis need mõned õhtud kuus seega maksma lähevad.
Eks see ole, et oodatakse mingit "imet" aga reaalsus on see, et tuleb panna soovid paberile ritta, võtta joonealt see number ja leida sellele mingi haltuura e. nö. "teise töökohaga" kate ja hakata ses suunas tegutsema. Keskmisest palgast ei näe ma võimalust tehnikahobiga tegelemiseks. Kui inimene ses suunas ei pinguta, siis mädaneb see tehnika ühes omaniku lootustega.
Enda endised autod olen viinud maale ja paigutanud need suhteliselt suurde ja kuiva kõrvalhoonesse, sest vanarauda võin nad iga kell viia, kuid varasemas postis mainitud idee kunagi pojaga mõnda neist taas tänavale tuua jääb võimalikuks ja samas on toorik ka teatava emotsionaalse väärtusega. Samas andsin endale aru, et lisaks autodele ka tsiklimaailmaga tegeleda, on liig ja viisin ilma mingit tasu küsimata oma Moskva M1A jäänused koos korraliku kalasabasummutiga inimesele, keda ma peaaegu ei tunne, kuid kelle taastatud tsikleid olen näinud.
Kokkuvõttes, vaevalt õnnestub mõne mädaneva "projekti" omanikuga mõistlikult läbi rääkida stiilis - "mis siis need reaalsed plaanid "projekti" ehitamisel ka on?" aga eks see ole ka järjekordne näide õpitud abitusest e. oskamatusest/soovimatusest planeerida oma elu. Jah, valitsejad on süüdi, et ma ei ole enda ühte "projekti" kahe aasta jooksul maja eest maale vedanud
Tehnika taastamine ei ole odav ega igaühehobi. Kui ei ole kohta kus teha ja tööriistu, siis juba paar tonni läheb tööriistadele +igakuiselt üür, küte, elekter. Ma selle summaga eriti ei lahmi, sest kunagi sõber küsis, palju ma oma garaaži matnud olen ja mis need mõned õhtud kuus seega maksma lähevad.
Eks see ole, et oodatakse mingit "imet" aga reaalsus on see, et tuleb panna soovid paberile ritta, võtta joonealt see number ja leida sellele mingi haltuura e. nö. "teise töökohaga" kate ja hakata ses suunas tegutsema. Keskmisest palgast ei näe ma võimalust tehnikahobiga tegelemiseks. Kui inimene ses suunas ei pinguta, siis mädaneb see tehnika ühes omaniku lootustega.
Enda endised autod olen viinud maale ja paigutanud need suhteliselt suurde ja kuiva kõrvalhoonesse, sest vanarauda võin nad iga kell viia, kuid varasemas postis mainitud idee kunagi pojaga mõnda neist taas tänavale tuua jääb võimalikuks ja samas on toorik ka teatava emotsionaalse väärtusega. Samas andsin endale aru, et lisaks autodele ka tsiklimaailmaga tegeleda, on liig ja viisin ilma mingit tasu küsimata oma Moskva M1A jäänused koos korraliku kalasabasummutiga inimesele, keda ma peaaegu ei tunne, kuid kelle taastatud tsikleid olen näinud.
Kokkuvõttes, vaevalt õnnestub mõne mädaneva "projekti" omanikuga mõistlikult läbi rääkida stiilis - "mis siis need reaalsed plaanid "projekti" ehitamisel ka on?" aga eks see ole ka järjekordne näide õpitud abitusest e. oskamatusest/soovimatusest planeerida oma elu. Jah, valitsejad on süüdi, et ma ei ole enda ühte "projekti" kahe aasta jooksul maja eest maale vedanud